TÖÖSTUS JA DISAIN: SISSEVAADE EESTI TÖÖSTUSDISAINI

“1985. aastal nentis Tomberg, et selle 20 aasta vältel, mil ta oli disainiga tegelenud, on palju muutunud. Kui esialgu tegeleti esemekujundusega, siis nüüd oli tema silmis disaineri peamiseks ülesandeks korra loomine, pigem organiseeriv tegevus.”

– Kai Lobjakas, Bruno Tomberg. Disaini leiutamine. 2025

Tööstusdisain on viimase paarikümne aasta jooksul läbinud kiire arengu. Disaineri roll on tänaseks laienenud strateegilise loometegevuseni, mis kätkeb endas ka nii ärilisi, insenertehnilisi, tootmistehnoloogilisi kui ka kasutajakogemuse aspekte ning nende kokkupuutepunktide mõtestamist.

Alljärgnevas artiklis käsitleme mõtteid tööstusdisaini kohta, mis on kokku kogutud kolme tunnustatud tööstusdisaineri ja kahe tööstuse esindajaga tehtud intervjuudest.

Tööstusdisain ja terminoloogiline segadus

Disainerid ei ole lihtsalt „ilutegijad“, vaid strateegilised mõtlejad, kes võivad suunata ettevõtteid looma uusi ärivõimalusi, ütleb tööstusdisainer Martin Pärn disainibüroost “Iseasi” (loe põhjalikku intervjuud Martin Pärnaga).

Tema sõnul on tööstusdisaini roll pika aja jooksul oluliselt muutunud: “Aastat 20 pluss tagasi olid eesti keeles tootedisain ja tööstusdisain justkui sünonüümid. [...] Tänapäeval on aga maailm muutunud, inglise keeles öeldakse product design, aga täna mõistetakse seda eesti keeles reeglina kui digitoodetega töötamist. Kui me tahame rääkida füüsilistest toodetest, siis on õigem kasutada terminit tööstusdisain.”

Soome keeles on terminid palju selgemini eristatud: “graafinen suunnittelu” tähendab graafilist disaini, “suunnittelu” laiemalt disaini kui planeerimist, ja “muotoilu” just tööstusdisaini või vormiloomet – tööd füüsiliste objektidega. Seda eristust on oluline meeles pidada, kui tahame täpselt määratleda, mida üks disainer teeb ning millises kontekstis ta tegutseb.

(Loe lisalugu disaini oskussõnastikust)

Disaineri, inseneri ja tootja koostöö - loomulik pingeväli

Edukas tööstusdisain sünnib ettevõtte, disaineri ja inseneride tihedas koostöös. Nii saavad sündida väärtuslikud tooted, mida tahetakse osta nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Disaineri roll on mitmekesine – ta on ühtaegu esteet, inseneri partner, äristrateeg ja kasutaja esindaja.

Disainer ja insener lähtuvad sageli erinevatest, ent omavahel põimuvatest eesmärkidest, ütleb disainer Mihkel-Emil Mikk. Insener seab esiplaanile tehnilised ideaalid – näiteks soovib kasutada konkreetset materjali selle tugevuse või taluvusnäitajate tõttu. Disainer omakorda peab arvesse võtma kasutaja intuitiivset kogemust, esteetikat ja sageli ka turunduslikke külgi.

Mikk selgitab: “Tehniliselt parim lahendus ei ole ilmtingimata parim kasutajale. Sellest ka põrkumised - disainer on saadik tehnilise lahenduse ja kasutaja vahel, vahel ka läbirääkija, kes peab suutma argumenteerida miks tehniliselt paremat lahendust ei saa kasutada ja leidma kompromisse tehisliku ja inimliku vahel.”

Selline tasakaalupunkti leidmine on igapäevane väljakutse. Sarnaseid mõtteid toob välja ka Martin Pärn, kes nendib, et disaineri jaoks on kõige keerukam see, kui ta ei saa tervikpilti mõjutada – kui arendusprotsessis on otsustused juba liiga varajases faasis tehtud ilma disainerita. Selle tulemusena võib kannatada nii lõppkasutaja kogemus kui ka toote tegelik väärtus.

Martin Pärn lisab: “Printsiip on see, et mõtleme üldisest täpsemaks ja erinevalt inseneeriast, mis jagab probleemi lahendamise osadeks, käsitleb disainer tervikut. Me alustame mõtlemist toodet loova ettevõtte enda eesmärkidest – brändist, sellest mis on konkreetse toote loodav väärtus, kellele seda luuakse. Sealt hakkame lahti mõtestama seda, mida me selle disainiga tahame saavutada.”

Thermory turundusjuht Andres Kangur lisab, et ettevõtte vaatest on oluline ka brändi paiknemine turul, mis määrab ära turusegmendi nii konkurentide kui ka klientide suhtes – tuleb tunda enda klienti ja pakkuda nende standardile vastavat ootuspärast toodet.

Tootmine on aga seotud ka tarneahelatega ning disainerid peavad töö käigus arvesse võtma ka konkreetse tehase tootmise tehnoloogilisi piiranguid ning laomaterjalidega seotud võimekusi, räägivad Lauri Link ja Maris Kask Standardist.

Digitaalse ja füüsilise maailma sulandumine

Üks tuntumaid näiteid Eesti inseneritöö ning disaini sünergiast on Cleveroni robootilised pakiautomaadid, mille üks peamisi disainereid on olnud Lauri Hirvesaar, kes praegu on EKA külalisdotsent ja tööstusdisaini suuna juht. Oma tunnustatud loomingu tagamaid selgitades sõnab ta: “Pakiautomaat ei ole lihtsalt tavaline mööbliese – see peab taluma välitingimusi, sisaldab palju liikuvaid osi ja suhtleb tarkvaraga. [...] Pakiautomaadi puhul on terve rida disainiküsimusi, alates mehaanilistest detailidest, lõpetades kasutajateekonnaga ekraanil ja uste avamise loogikaga.”

Pakiautomaadi väljatöötamine hõlmab robootikat, tarkvaraliideste loomist, materjalide kestvuse hindamist ning esteetikat. Pakiautomaatide kogemus näitab, et tipptasemel disain võib olla otsustav tegur, mis eristab ettevõtet konkurentidest ning suurendab konkurentsivõimet välisturgudel, aga pälvib ka konkurentide tähelepanu kuni selleni välja, et Eestis loodud masinaid püütakse kopeerida ja järgi teha.

Üha enam tooteid on varustatud tarkvarakomponentidega. “Laialt kasutatavate toodete keerukus on võrreldes paari kümnendi taguse ajaga tohutult kasvanud,” märgib Hirvesaar. “Pakiautomaadi puhul on vaja ühtset platvormi, mis koondab nii masina enda mehaanilise osa, elektroonika kui ka andmeside tarkvara. Igaüks neist valdkondadest toob sisse omad piirangud ja nõuded lõpptootele.”

See tähendusrikas muutus ilmneb eriti selgelt ettevõtetes, kes tegelevad näiteks põllumajandustehnika, meditsiiniseadmete või rasketehnika tootmisega. Vanasti piirdus disain tihtipeale masina „kesta” vormimisega, ent nüüd tuleb läbi mõelda ka see, kuidas operaator masinaga suhtleb, milline on puuteekraani loogika, kuidas toimuvad tarkvarauuendused, kuidas kogutakse infot hooldusvajaduse kohta jpm. See ongi tööstusdisaini praegune reaalsus - sulandada füüsilised komponendid, tarkvara ja kasutajakogemus üheks tervikuks, mis on turvaline, mugav ja esteetiliselt nauditav.

Disaini metodoloogia ja testimise vajadus

Uute disainivaldkondade, nagu UX/UI ja teenusedisain, esilekerkimine on viinud metodoloogiate arenguni, kus kasutajakogemus mängib keskset rolli ning toodete ja teenuste pidev arendamine põhineb reaalajas saadaval tagasisidel. Kui digitaalsete teenuste maailmas toimub arendus katkematult, siis tööstusdisainis on protsess teistsugune – prototüüpimise kaudu tuvastatakse ja parandatakse vead enne masstootmise algust, kuna vigade parandamine hilisemas etapis võib osutuda oluliselt kulukamaks.

Kriitiline probleem seisneb aga selles, et ettevõtted kipuvad suhtuma testimisse kui eelarvelisse koormasse, mille pealt soovitakse kokku hoida. Mihkel-Emil Mikk toob välja, et varajane testimine on ülimalt oluline, et vältida hilisemaid vigu ja kulukaid ümberdisainimisi, kuid seda käsitletakse sageli kärbitava kuluna, mitte investeeringuna parema toote loomisesse. Ometi võib see hiljem ettevõttele valusalt kätte maksta. Kui probleemid ilmnevad alles tootmisjärgus, pannakse sageli vastutus disaineri õlule, kuigi tegelikkuses pole disaineril ilma testimiseta võimalust kõiki võimalikke tõrkeid ette näha.

Lisaks on disaini tähendusväli laienenud ja hägustunud, mistõttu ei pruugi ettevõtted enam täpselt mõista, millist rolli disainer nende tootearenduses mängib. Martin Pärn märgib, et ka tööstussektoris seostatakse disaini järjest enam digilahendustega ning füüsiliste objektide disain kipub tahaplaanile jääma. Tööstusdisainile iseloomulik süstemaatiline lähenemine ja metodoloogilised tööriistad on aga jätkuvalt hädavajalikud, et viia turule kvaliteetseid ja hästi läbimõeldud tooteid.

Tööstusdisaini tulevik: tehnoloogia, jätkusuutlikkus ja selgus rollides

Tööstusdisain on pidevas arengus, liikudes suunas, kus füüsilised ja digitaalsed lahendused sulanduvad ühtseks tervikuks. Nutikad tooted, mis on varustatud sensorite, ühenduvuse ja reaalajas andmeedastusega, nõuavad disaineritelt oskust arvestada nii kasutajaliideste kui ka tarkvaraliste lahendustega. See tähendab, et traditsiooniline arusaam tööstusdisainist kui pelgalt füüsilise vormi kujundamisest pole enam piisav – disain hõlmab nüüd laiemat süsteemset mõtlemist.

Sama oluline on jätkusuutlikkus ja ringmajandus, mis kujundavad kogu tootearenduse tulevikku. Ressursitõhusus ja keskkonnasäästlikkus pole enam ainult lisaväärtused, vaid tootmise lahutamatuks osa.

See esitab ka uued ootused disainiharidusele. Uus põlvkond disainereid vajab teadmisi ja oskusi, mis hõlmavad tehnoloogiat, äristrateegiat, materjaliteadust, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikku mõtlemist, disainerid peavad suutma tegutseda nii strateegiliste mõtlejate kui ka tehniliste loojatena.

Eesti tööstusdisaini tulevik - disainerite ja ettevõtete koostöö

Eesti tööstuse ja tööstusdisaini tulevik sõltub suurel määral sellest, kui palju on Eestis ettevõtteid, kes arendavad oma tooteid ning kui sügavalt disain suudetakse tööstusesse juurutada ja sellega ühendada. Cleveroni robootilised pakiautomaadid, Standardi modulaarne mööbel ja Thermory termotöödeldud puidulahendused on vaid mõned näited sellest, kuidas tugev disain võib aidata ettevõtetel eristuda ja edu saavutada. Lauri Hirvesaar jääb lootusrikkaks: „Nii kaua kui kestab tööstus, jagub tööd ka tööstusdisainerile. Samas, disaineri amet, tööriistad ja -meetodid on pidevas muutumises ning rongist ei tohi maha jääda. Aga kui õige mõtteviis on paigas ning jalga sirgu ei lase, püsib ka vorm.”

Tema sõnul ei kao disaineri töö ka tehisintellekti ajastul, pigem muutub kvaliteetne ja sisuline disain olulisemaks kui kunagi varem. Olgugi et ressursside nappus ja keeruline majanduskeskkond seavad piiranguid, tõuseb hästi läbimõeldud toote väärtus üha enam esile – eriti olukorras, kus ka masstoodang ei ole enam odav. Disain muutub seejuures mitte luksuseks, vaid konkurentsivõime eelduseks.

Hannes Tarm ja Andres Kangur rõhutavad, et disain ei saa areneda tööstusest eraldi – see vajab tugevat koostööd ja reaalset rakendust. Kui tööstus ei kasva ega brändi iseennast, ei saa ka disain tõusta kõrgemale. Samas, kuna Eesti ei suuda hinnaga konkureerida, peabki fookus liikuma targematele, paremini läbimõeldud toodetele, mis loovad rohkem lisandväärtust – ja seal on disainil kandev roll.

Standardi disainer Maris Kase lisab, et Eesti mööblitööstuse tugevuseks on tihe koostöövõimalus disainerite ja tootmise vahel – kõik on füüsiliselt lähedal, mis loob kiire ja efektiivse arenduskeskkonna. See annab Eesti tootele rahvusvahelise konkurentsieelise, mida tuleb oskuslikult ära kasutada.

Ilma tööstuse toeta ja töökeskkonnata jääb tööstusdisain vaid potentsiaaliks – midagi, mida õpetatakse, kuid ei rakendata, hoiatab Martin Pärn. Seetõttu tuleks mõelda tööstusdisaini rakendamisest strateegiliselt. Haridustee lõpetavad tööstusdisainerid peavad leidma töö, et valdkond saaks kesta ja areneda.

Eesti tööstusdisaini tulevik ei peitu massiivses kvantiteedis, vaid mitmekülgses kvaliteedis - ambitsioonikates ettevõtetes ning avatud mõtlemisega disainerite ja ettevõtete koostöös. Ambitsioonikad ettevõtted, näidake ennast!

_____________________

STANDARDI NÄIDE - KUIDAS ETTEVÕTTESISENE PROTSESS DISAINI KUJUNDAB

AS Standard on pika ajalooga ettevõte, mis toodab mööblit ja ruumilahendusi avalikku ning ärikeskkonda. Nende ruumijagaja ENDLESS arenduse lugu on hea näide sellest, kuidas disainerid peavad tegelema ka puhtpraktiliste tootmisteemadega. Konstruktor Lauri Link selgitas, et kui algsetes kavandites oli soov kujundada kumerate servadega konstruktsioon, mis oleks stiilne ja pilkupüüdev, selgus protsessi käigus, et tootmise kontekstis on see ebamõistlikult kallis. Esimesed prototüübid osutusid liiga keerukaks ja kulukaks masstootmiseks:

“Kuna tavapärast mööbliplaati sedasi painutada pole võimalik, oleks pidanud projekti jaoks kasutama painduvat kõrgsurve laminaati. Samuti toote hind oleks tulnud meeletult suur ja lattu oleks pidanud varuma väga palju uusi materjale kõikides värvitoonides. See oleks tähendanud kulutusi, mis oleks lõpuks toote hinna teinud üleliia kõrgeks.”
Lõpuks leiti moodulipõhine lahendus, kus küljekilpide ja uste servad tehti sirged ja universaalsed. Huvitaval kombel andis see lahendus tootele suurema funktsionaalsuse, kuna detailid olid omavahel vahetatavad. Seega kujunes väljapakutud „probleemist“ hoopis uuenduslik lahendus, millest sündis ENDLESS ruumijagaja perekond, mille kasutajad saavad tõsta lõpututes mustri variantides kapi uksi küljekilpideks või küljekilpe tagaseinteks või vastupidi.

See illustreerib, kuidas tootmistehnoloogilised piirangud – näiteks soov kasutada laoseisu optimaalselt või säilitada hinnatase – ei tähenda tingimata „väiksemat“ disaini, vaid võivad olla lähtekohaks hoopis mitmekülgsemale lahendusele.

Loe pikemalt intervjuud AS Standardi konstruktori Lauri Linki ja disaineri Maris Kasega

THERMORY - TASAKAAL PAINDLIKKUSE JA MASSTOOTMISE VAHEL

Thermory on ettevõte, mis toodab termotöödeldud ja keemiavabalt väärindatud välisvoodri-, terrassi-, sisedisaini- ja saunatooteid. Thermory ekspordib oma tooteid 60 riiki. Nende fookus on olnud aastaid muuhulgas arhitektide ja disainerite teenindamisel, sest see sihtrühm kujundab suuremahulisi avalikke ja eraklientide projekte.

Thermory turundusjuht Andres Kangur ja arendusjuht Hannes Tarm toovad välja, et üks olulisemaid strateegilisi küsimusi ettevõtte seisukohalt on paindlikkuse säilitamine ja masstootmise efektiivsus. “Ettevõtte suurus ja tootmisvõimekus on meile andnud võimaluse reageerida turu nõudlusele, kuid samas ei saa me endale lõputult lubada väikseid eritellimuslikke partiisid, sest see tõstaks tootmiskulud väga kõrgeks. Seepärast tuleb disaineritega pidevalt arutada, millise mänguruumi me anname materjalide, mõõtude ja viimistluste osas ja seda teeme me hea meelega”

Thermory kogemus näitab, et kui soovitakse püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisena, siis peab pakkuma sobiva hinnaga tooteid, mis oleksid piisavalt unikaalsed ja samas ka masstootmiseks kohandatavad.

_____________________

“Melanhoolia üks põhjusi oli ka toimunud konverents ise, mille kohta oli Tomberg sunnitud tunnistama, et seal olid “disainerid omavahel”, tööstusinimeste osaluseta ja “küsimus disaini üksiolekust oli ilmne”. Aastatepikkused pingutused luua maastik, kus disaineri roll nii tööstuses kui ka laiemalt oleks nähtav, tundusid viljatud.”

– Kai Lobjakas, Bruno Tomberg. Disaini leiutamine. 2025

SOOVITUSED ETTEVÕTJATELE JA DISAINERITELE

Ettevõtjatele:

• Kaasake disainerid varakult: Disaini ei tohiks vaadata kui kosmeetilist viimistlust, vaid disain tuleb integreerida juba ideefaasis. Just siis saab disainer aidata otsustada, kas kavandatud visioon on teostatav, kas see vastab turu vajadustele, kas see on tootmises kuluefektiivne ja milliseid asjaolusid peaks veel arvesse võtma.
• Määratlege selge lähteülesanne: mida täpsemalt on seatud piirid (nt eelarve, materjalid, tootmisseadmed), seda ladusam on tööstusdisaineril pakkuda optimaalseid lahendusi. Ebamäärane lähteülesanne võib venitada tootearendusprotsessi, viia liiga kalli või isegi praktilises mõttes teostamatu ideeni.
• Testige varajases faasis: Prototüübid ja kasutajauuringud on hädavajalik tööriist. Kuigi testimine võib tunduda lisakuluna, hoiab see suure tõenäosusega ära hilisemad (ja kallimad) vead.
• Leia õige disainipartner ja tee koostööd Eesti väga heade tööstusdisaineritega.

Disaineritele:

• Tundke tootmisprotsesse: Tööstusdisain eeldab sügavat arusaama tootmises kasutatavatest meetoditest, materjalide omadustest ja nende tarnelogikast. Nii väldite ebareaalseid lahendusi, mis võivad küll kontseptuaalselt atraktiivsed olla, ent pole tootmises teostatavad.
• Olge dialoogis inseneridega - sild tehnilise lahenduse ja kasutaja soovide vahel ei teki iseenesest. Aktiivne ja avatud suhtlus inseneride, tootmisjuhtide ja teiste meeskonnaliikmetega aitab leida parima tasakaalu esteetika, funktsionaalsuse ja kulude vahel.
• Hoolitsege kasutajakogemuse eest: ei piisa ainult sellest, et toode näeb hea välja. Disaineri vastutus on mõelda ka sellele, kui lihtne on toodet kasutada, hooldada ja paigaldada. Sõltuvalt tootest puudutab see nii toodete ergonoomikat, interaktiivseid liideseid (ekraanid, nupud) kui ka pakendamist, logistikat ja elutsüklit.

Artikli loomisel on kasutatud intervjuusid:

Disainer Lauri Hirvesaarega

Disainer Martin Pärnaga

Disainer Mihkel-Emil Mikuga

AS Thermory turundusjuhi Andres Kanguri ja arendusjuhi Hannes Tarmiga

AS Standardi konstruktori Lauri Linki ja disaineri Maris Kasega