Ringmajandus kui innovatsioonivõimalus
Ringmajandus on kaasaegse tööstuse innovatsioonivõimalus
Ringmajandus
annab võimaluse kestlikuks majanduse, rahvusvahelise konkurentsivõime ja
sotsiaalse heaolu kasvuks ning vähendab keskkonnasurvet. Kohalikul või regionaalsel toormeringel põhinevad kauakestvad tooted maandavad üleilmse tarne riske. Selliste toodete arendamine vajab läbimõeldud disaini ja nende pakkumist kasutajale hõlbustavad digitaalsed teenused.
Ringmajandus on tööstuspoliitika, mitte keskkonnapoliitika
Ringmajandus on majandus, kus rõhk on ressursside ja toodete võimalikult pikal ja korduval kasutusel. See tähendab ühtlasi toodete eluea pikendamist ning kokkukogumist materjalide eraldamiseks, nende olelusringi lõpus, uute toodete valmistamiseks. Senimaani on Eestis ringmajanduse arendamisel olnud rõhk jäätmete ümbertöötlemisel, milles on tehtud väga olulisi edusamme. Vanarehvidest õli tootmine ja segaprügist elektri tootmine on tervitatav kuna lahendab olulisi jäätmeprobleeme ja asendab meie põlevkivist tekkivat keskkonamõju.
Vargsi on hakatud ka mõtlema ärimudelitele, mis võimaldavad jäätmete vältimist või toodete pikka kasutust ning sellist tegevust võiks veel rohkem olla. See nõuab aga mitmete väljakutsete lahendamist, millega seni pole klassikalistel tööstusettevõtetel olnud vajadust kokku puutuda. Eelkõige, kuidas mitte maha magada väärtuse loomise võimalusi ja vastata kasutajate kõrgendatud ootustele.
Uuendused tootearenduses ja ärimudelites
Euroopa Liit kehtestab innovatsioonisuutlikkusega arvestades tugevaid nõudmiseid toodetele, mis ka meieni jõuavad. Kuid isegi ilma regulatsioonideta jõuavad meieni muutused Euroopa riikide turgudel ja uued tarbimiseelistused, mis otseselt mõjutavad meie eksporti - magusat magusat eksporti, millel põhineb meie lisandväärtuse kasvule suunatud majanduspoliitika. Tooted ja teenused, mis ei arvesta muutustega meie kodu- ja sihtturgudel, ei pea konkurentsile vastu. Otsesed keelud kõige problemaatilisematele materjalidele ja kõrgendatud maksud toorainele ning jäätmetele muudavad ka ressursside hinnareaalsust. Võidavad need, kes tabavad selle hetke ära, kus toorainete koguhinnad võimaldavad ringmajandusega tulu teha ning suudavad leida selleks kõige leidlikuma viisi.
Parim viis uusi tootearendusvõimalusi ja ärimudeleid tabada on keskendudes toodete tervele elutsüklile, mitte ainult tootele endale. Kes, kuidas ja kus kasutab loodud tooteid, kuidas nendega toimitakse kasutuse ajal ning mis saab pärast ärakasutamist? Igas elutsükli etapis on võimalik terviklikumalt lähenedes pakkuda oma klientidele lisandväärtust ning avada uusi ärivõimalusi. Toode vajab hooldust ja parandust? Pole probleemi - seda saab pakkuda ise koos tootega, mitte loota teistele ettevõtetele. Toode pole enam kasutatav, kui mõni osa sellest vananeb või rikneb? Modulaarne disain võimaldab asendada ainult seda komponenti, pakkudes pikka sidet kliendiga. Tarbijal oleks vaja ainult tulemust, mitte toodet ennast (nt. valgustatud tuba, mitte lampe)? Toote pakkumine teenusena võimaldab madalat sisenemislävendit ja kasutusmugavust kliendile ning võimalust lisateenuste müügiks. Ese läks katki mis katki? Pole hullu, võtame tükid tagasi kasutame uue toote toorainena, kliendil pole äraviskamise kulu ega muret. Kõik need ja muudki lähenemised avavad igaüks omakorda terve rea ärivõimalusi, mille jaoks võib vaja minna hoopis teistsugust äri toimimismudelit. Igal juhul on edukaks arenduseks on ettevõttel vaja kestvat nägemust, võimet õppida teiste kogemusest ja sisemist organiseeritust katsetamiseks ja elluviimiseks.
Kuidas alustada?
Uudsete toodete arendamine on pikk ja järjekkindlust nõudev teekond. Alati tuleb kasuks kaasata spetsialiste, kellel on valdkonnas juba kogemus. Selleks, et aru saada kuhu suunas üldse liikuda, on Eesti Disainikeskus rahvusvahelises koostöös välja töötanud kaks lihtsat toetavad teenust – Ringdisaini Audit ja Sprint. Audit aitab hinnata hetkeolukorda ning tuvastada ettevõtte potentsiaalsed võimalused ringmajandusliku tootearenduse jaoks. Sprindi abiga lähtutakse sellest hinnangust ja potentsiaalist ning asutakse välja töötama esimesi tootearendusideid. Need sobivad eelkõige väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele, kellel juba on olemas oma tooteseeria või juba pakub teenuseid. Metoodikad keskenduvad olemasolevate disainijuhtimise praktikate ja toodete-teenuste hindamisele.
Vaata videot, kus Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainsituudi Tallinna programmijuht ja keskkonnaekspert) tutvustab ringdisaini ja ringmajanduse põhimõtteid ning tööstuspakendi tootja NEFAB jagab oma kogemust ringdisaini auditiga.
Loe ka lisaks milline oli ringdisaini auditi kogemus Eesti suurimas betooniettevõttes Framm.
Rohkem infot ringmajanduse ja ringdisaini kohta leiab
disainikeskus.ee/ringdisain lehelt ja kui soovid teenuseid tellida oma ettevõttele või tekib lisaküsimusi, siis võta julgelt Eesti Disainikeskusega ühendust info@disainikeskus.ee
Markus Vihma,
Eesti Disainikeskus ja ringmajandus.ee
Eesti Disainiauhinnad 2020: Noor Püss