Kokkuvõte ringmajanduse ja -disaini meistriklassist
Meistriklassi viisid läbi rahvusvahelise Grow agentuuri ringmajanduse ja -disaini ekspert Kinge Gardien ja pikaaegse kogemusega Grow disainidirektor Andreas Linnell
Eesti Disainikeskuse poolt korraldatud Ringmajanduse ja -disaini meistriklass toimus 29. ja 30. septembril ning oli suunatud disaineritele. Kokku osales Meistriklassis 15 Eesti tegevdisainerit erinevatest disainivaldkondadest.
Kahe päeva jooksul avati ringmajanduse olemust, väljakutseid ja üleminekustrateegiaid lineaarsest majandusmudelist ringsetele mudelitele toote, teenuse ja toode-teenus süsteemides. Käsitleti erinevate disainivalikute keskkondlikke, ühiskondlikke, majanduslikke ja valdkondadevahelisi mõjusid. Praktiliste töötubade käigus said osalejad läbi mängida toodete ja teenuste olelusringikeskset mõtestamist ning alternatiivsete ringsete ärimudelite loomist. Samuti tutvuti olulisemate Euroopa Liidu eesmärkide ja regulatsioonidega ringmajandusele üleminekul ning arutleti koostöö ja partnerluse olulisust ringsete ärimudelite loomisel.
“Koolitusel valitses kõrge energiatase ja koostöövalmidus. Nägime, et põhiteadmised ringmajandusest ja ringdisainist olid osalejatel olemas, nad vajasid ehk rohkem enesekindlust nende teadmiste rakendamisel. Kohalikud disainerid võiksid edaspidi ringdisaini projektide vallas omavahel kogemusi vahetada ning koostööd teha,” peegeldas koolituse üks läbiviijatest Andreas Linnell.
Ka disaineri Alari Orav (AKU) jaoks oli antud Meistriklassi puhul võtmesõnaks koostöö: ‚‚Koolitusel oli reaalselt näha kui palju kasu on mitmekesistest st eri taustaga inimestest koosnevatest meeskondadest. Lühikese aja jooksul tekkis palju mõtteid, milleni üksi või sarnaste disaineritega poleks jõudnud. Ringdisaini kontekstis laiem tõdemus oli see, et see ei ole suletud (st vaid ühte ettevõtet puudutav) ring, vaid tuleks otsida koostöökohti.‘‘
Lisaks rõhutas Alari, et meistriklassist kaasasaadud süsteemidisaini tööriistu saab kindlasti kasutada erinevate komplekssemate ülesannete lahendamisel, olgu selleks identiteedisüsteemid või teenused. ‘‘Loodan, et varsti avaneb võimalus ka mõni konkreetsem ringdisaini projekt ette võtta,‘‘ lisas ta lõpetuseks.
“Koolituselt jäi saatma mõte, et ringdisain ei ole süsteem, mis loob ideaalse ringikujulise mudeli, mille täitmisel lahendatakse ületarbimisest, tootmisest kaasnevad ühiskondlikud ja keskkondlikud probleemid, vaid see annab meile suuna ning mõtteviisi, millele tugineda. See mõte kõnetas, kuna disainerina seisan vahel olukorra ees, et kui kõike ei saa kohe rakendada, siis äkki pole mõtetki. Teadmine või uskumine, et väikestest muutustest võib sündida midagi suurt on lohutav ja annab jaksu ning tahtmist õiges suunas edasi tegutseda. TOKUga on jätkusuutlikkus meile alati oluline olnud ja kindlasti jätkame samas vaimus, loodetavasti veel pareminigi,” sõnas meistriklassi läbinud disainer Piibe Tomp (TOKU).
Tootedisainer ja õppejõud Mihkel-Emil Mikk (MI/KL) reflekteeris Meistriklassis õpitut järgmiselt: ’’Minu jaoks oli koolituse peamine tugevus sõnum, et lisaks teadmistele ringmajandusest ei tohi ära unustada inimeste hoiakuid. Me ei suuda maailma muuta ühe projekti või koolitusega, aga iga väike muutus selles suunas on lõpuks see, mis on oluline! Praktilise külje pealt meeldis mulle töötoa struktrueeritus - selgelt eristuv probleemi mõistmise, võimaluste kaardistamise ning seejärel ideepakkumise osa. See aitas tekitada praktilise rakendatavuse tunde protsessi läbimise järgi, mis suurendab edutunnet koolituse läbijatel. Oma praktikas, juhendamisel kui ka koolitamistel näen peamist väärtust sõnumil, mida kanda. Kindlasti sain oma kogemustepagasisse uusi teadmiseid kui ka praktilise rakendatavuse tunde, mida iga koolitus võiks tekitada.‘‘
Ringmajanduse ja -disaini uudistel ning tulevastel üritustel saab silma peal hoida nii Eesti Disainikeskuse kui ka ringdisaini kodulehel: ringdisain.ee/news-page/
Tekst: Kerli Kehman-Vaarik
Fotod: Katrin Tomiste ja Kaire Rannik
Graafilise disaini stuudio Dint