Digitaalsete teenuste õppetunnid ja tulevik – EDK seminar rahvusvahelise innovatsioonikonverentsi raames
9.-12. juunil toimus Tallinnas ISPIM 2024 innovatsioonikonverents “Local Innovation Ecosystems for Global Impact”.
Konverentsi teisel päeval võõrustas Eesti Disainikeskus selle sündmuse raames seminari "Unlocking the Future", mis keskendus teenusedisainile, e-teenuste innovatsioonile ja kestlikule digitaliseerimisele.
Fotol: Dan Mikkin, Hegle Sarapuu-Johanson, Mari-Ell Mets, Veiko Raime, Heiki Naagel
Teenusedisain on Eesti jaoks oluline ekspordiartikkel ning e-süsteemide ehitamisel on Eesti ettevõtjatel ja teenusedisaineritel märkimisväärne kogemus. Seetõttu oli Eesti Disainikeskusel heameel vahendada rahvusvahelisele publikule Eesti digitaalse teenusedisaini valitud ekspertide teadmisi ja kogemusi.
Viis ettekannet pakkusid põhjaliku ülevaate digitaalsete teenuste arendamise ja tuleviku teemadel. Ettekannete läbiv joon oli kestlikkuse, kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse rõhutamine ja idee sellest, et tulevikku suunatud teenuste disain ja arendus nõuavad pidevat innovatsiooni ja kohanemist uute tehnoloogiate ja kasutajate vajadustega.
Kestlik tarkvara
Heiki Naagel Helmesest rääkis oma ettekandes kestliku tarkvara tähtsusest ja selle mõjust tulevikule. Tema sõnul peab pidevalt ümber lükkama väärarusaamu, nagu digitaaltehnoloogiate jalajälje puudumine või rohelise tehnoloogia kõrge hind.
Ta juhtis tähelepanu energiasäästule ja tõi välja, et kui IKT valdkonna heitmed on kuni 5% globaalsest CO2 jalajäljest ning aastaks 2030 võib IKT tarbida kuni 13% maailma elektrienergiast, siis on selge, et selles valdkonnas peab silmas pidama keskkonnasäästliku digidisaini põhimõtteid. Seega on vaja IKT valdkonna rohelist transformatsiooni, mis hõlmab ärilist, inimlikku ja globaalset mõõdet.
Paraku on selliselt mõtlemine veel jätkuvalt lapsekingades ja teadlikkus keskkonnasäästlikkust tarkvaraarendusest vajab tutvustamist. Tarbetult suured arvutus- ja andmevahetusvõimsused ning andmete liigne kogumine ja hoiustamine vajavad oluliselt optimeerimist.
Avaliku sektori e-teenuste tulevik
Hegle Sarapuu-Johanson Trinidad Wisemanist keskendus sellele, kuidas ehitada ühiskonna liikmetele nutikat tulevikku. Ta kirjeldas tänapäevaste e-teenuste olemust, mis koosnevad mitmete kanalite ja puutepunktidega sujuvast andmevahetusest süsteemide vahel. Näitena tõi ta Eesti e-Retsepti, mis võimaldab patsientidel kontrollida ja piirata juurdepääsu oma andmetele turvaliselt ja krüpteeritult. Samas rõhutas ta, et mitte kõik teenused ei ole tingimata vajalikud ja alati tuleb enne teenuse disainima asumist küsida ka seda, kas sellist teenust e-teenusena üldse kasutajatele vaja on.
Lähitulevikus saavad tema hinnangul olulist rolli mängima tehisintellekti kasutavad ennustavad teenused, mis suudavad prognoosida ja ennetada problemaatilisi sündmusi, nagu näiteks hariduse katkestamine, geneetilised haigused ja õnnetused. Teenusedisaini protsessis on siiski veel olulisi väljakutseid enne kui selliste teenuste rakendamiseni jõutakse - selleks on vaja kohaneda muutuvate tehnoloogiate ja kasutajate vajadustega.
Kindel on aga see, et ennustav analüütika ja tehisintellekt saavad parandada kasutajakogemust, pakkudes nii reaalajas personaalset abi kui ka optimeerides teenuste disaini ja arendust.
Eesti e-residentsus
Tootedisainer Dan Mikkin tutvustas rahvusvahelistele külalistele Eesti e-residentsust, mis võimaldab ettevõtjatel üle maailma tegutseda 100% digitaalselt ja igalt poolt. E-residentsuse keskmes on e-identiteet, mille väärtusteks on usaldus, kogukond, võimalused ja lihtsus.
E-residentsuse programmis on alates 2014. aastast registreeritud 114 000 e-residenti, loodud 30 600 e-residendi ettevõtet ja kasutusel on 60 000 e-residendi ID-kaarti.
Kasutajaliideste tehnoloogiate tulevik
Veiko Raime Mobi Labist tutvustas tulevikku suunatud kasutajaliideste tehnoloogiaid ja nende mõju meie igapäevaelule. Ta rõhutas, et kuigi tehnoloogia muutub üha keerukamaks, peaks selle kasutamine muutuma lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile, mitte ainult tehnoloogiaekspertidele.
Raime hinnangul peab säilitama tasakaalu digitaalse kaasatuse ja füüsilise kohaloleku vahel ning tulevikus muutuvad teenused kasutajaliidestest sõltumatuks, sulandudes sujuvalt füüsilise ja digitaalse maailma vahele.
Tema arvates jääb sõnumside siiski kasutajate kaasamise keskseks tehnoloogiaks, samas kui identiteedi verifitseerimine peab muutuma sujuvamaks. Nutikad füüsilised keskkonnad, nagu kodud ja autod, muutuvad üha enam omavahel ühendatuks, võimaldades mugavamat ja integreeritumat elustiili. IoT (asjade internet) toob kasutajaile võimaluse digitaalsest kaasatusest eraldumiseks ning keele töötlemise ja tehisintellekti (Gen-AI) roll inimlikku laadi suhtluste loomisel masinatega suureneb. Sellele lisaks ennustab ta, et segareaalsuse integratsioon ja aju-arvuti liidesed võimaldavad tulevikus otsest suhtlust tehnoloogiaga läbi ajusignaalide.
See kõik viib selleni, et AI-põhised personaalsed kogemused jõuavad tulevikus kvalitatiivselt uuele tasemele, võimaldades inimestele pakkuda veelgi isikupärasemaid ja efektiivsemaid teenuseid.
Ta ennustab optimistlikult, et tehnoloogia võimaldab meil taas olla inimlikud, eralduda rohkem digitaalsest elust ja keskenduda sellele, mis on meie elus tõeliselt oluline.
Ligipääsetav e-teenuste tulevik
Mari-Ell Mets on IAAP sertifikaadiga veebiligipääsetavuse spetsialist Trinidad Wisemanist, kes käsitles oma ettekandes ligipääsetavust internetis. Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam vajavad nad ligipääsetavaid teenused.
Ligipääsetavad veebisaidid ja rakendused toovad rohkem kliente, parandavad brändi mainet, aga vähendavad ka õiguslikke riske, mis on seotud Euroopa Liidu direktiivide vastuvõtmisega. Nimelt peavad avaliku sektori veebilehed vastama ligipääsetavusnõuetele juba alates 2019. aastast ja erasektori veebilehed alates 28. juunist 2025. Ligipääsetavuse nõuetele peavad vastama veebikaubandus, finantsteenused, elektrooniline kommunikatsioon, reisijateveoteenused, audiovisuaalsed meediateenused ja e-raamatud.
Mets rõhutas, et ligipääsetavus ei ole ühekordne tegevus, vaid pidev protsess ja toonitas, et ligipääsetavus ei ole mõeldud ainult puudega inimestele, vaid toob kasu kõigile.
Ühtlasi tõi ta hulga praktilisi näiteid, kuidas paranada ligipääsetavust e-teenustes.
____________________
ISPIM – International Society for Professional Innovation Management on kogukond, mis koosneb teaduse, tööstuse, konsultatsiooni ja avaliku sektori valdkondade professionaalidest, keda ühendab kirg innovatsiooni juhtimise vastu. Nad uurivad, kuidas edukalt luua ideedest uusi tooteid, protsesse ja teenuseid, et stimuleerida majanduskasvu ja heaolu. 1983. aastal Norras asutatud ISPIM on vanim, suurim ja aktiivseim globaalne innovatsioonivõrgustik.
Tallinnas pidas ISPIM oma 35. Innovatsioonikonverentsi.
Graafilise- ja meediadisaini auhindade kategooria läbis uuenduskuuri