Valmis uuring, mis kaardistas disainikasutust Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes ning disaini mõju majandusele ja ettevõtete äritegevusele

2018. aasta novembris valmis EASi tellitud ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE uuring, mis kaardistas disainikasutust Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes ning kirjeldas disaini mõju majandusele ja ettevõtete äritegevusele. Uuringu tulemusi aitavad avada Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand ja Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.



Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand: Eestis disainivaldkonda ja disaini mõju piisavalt uuritud ei ole. Tarkade otsuste tegemiseks on meil vaja süsteemseid uuringuid, koguda võrreldavaid andmeid disaini panuse kohta majandusse ja ettevõtete äritegevuse paranemisse, sealhulgas disainivaldkonna elujõulisuse kohta. Seetõttu on väga hea, et lõpuks ometi on valminud uus uuring Eesti ettevõtete disainikasutuse kohta, et kaardistada olukord ja arengud disainist arusaamisest ja selle kasutusest ettevõtetes ja sihtasutustes nende endi hinnangute põhjal. Uuring annab hea ülevaate, millisel tasemel Eesti ettevõtted disaini kasutamisel hetkel on. Oleme seda uuringut oodanud väga kaua, kuna eelmine sarnane uuring toimus 2013. aastal.

Varasemad uuringud ja strateegilised dokumendid on toonud välja, et Eesti üheks mureks on Eesti ettevõtete ebapiisav võimekus kasvatada Eesti jõukust seeläbi, et toota efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakkuda innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Innovaatiliste toodete või teenuste arendamise üha olulisemaks eelduseks on ettevõtte disaini rakendamise võimekus ning kasutajakeskne lähenemine.

Disaini kasutamisel Eestis on veel tublisti kasvuruumi. Disaini kui strateegilise tööriista rakendamise üheks takistuseks on olnud üldine arusaamine disainist. Disaini on pigem kaldutud seostama toodete ja teenuste väljanägemisega ning selle rakendamiseks on peetud toodete väljanägemise kujundamist. On näha, et arusaamine disainist on muutumas, ettevõtted on hakanud disainiga seostama vähem lihtsalt toodete ja teenuste väljanägemist ja olemust ning rohkem nägema disaini kui strateegilist tööriista, mis on oluline osa toodete ja teenuste loomisel ning suurema müügi saavutamisel. Siiski on 31% ettevõtete juhtide jaoks ikka veel disain pigem seotud sellega, kuidas tooted või teenused välja näevad. Seetõttu on jätkuvalt oluline kasvatada teadlikkust disainikasutuse võimaluste, erinevate disainiliikide ning disainikasutuse mõjude kohta.

Jätkuvalt kasutavad meie ettevõtted veel üsna vähe professionaalset disainerit. Professionaalset disainerit on kasutanud viimasel paaril aastal 45% ettevõtetest. Ohukoht on jätkuvalt see, et kui 8% uuringus osalenud ettevõtetest vastas, et neil on majasisene disainer/disainerite meeskond, siis neist vaid 58% on disainiharidusega. Liialt paljudes ettevõtetes – üle 50% ettevõtetest, mis on viimase paari aasta jooksul uusi tooteid ja teenuseid välja töötanud, tegeleb disainiga juht või omanik ise või disainerihariduseta isik.

Samas on meil ette näidata ka suurepäraseid edulugusid. Nii näiteks disaini strateegiliselt kasutav ettevõte Cleveron, kes noppis viimastelt ettevõtlusauhindadelt hulgaliselt auhindu, muuhulgas ka parima disainirakendaja auhinna. Uuring kinnitab, et Eesti ettevõtetes on hakatud varasemaga võrreldes rohkem teadlikult ja süstemaatiliselt disaini kasutama ja seda ettevõtte erinevatesse protsessidesse integreerima. Ettevõtete hulk, mis kasutab disaini strateegiliselt, on võrreldes 2013. aastaga kahekordistunud ehk kasvanud 14%-ni, mida on muidugi ikka veel liiga vähe. Samas on disainikasutuse uuringu kohaselt 43% ettevõtteid jätkuvalt disainiredeli[1] 1. astmel ja disaini oma tegevuses ei kasuta, 24% kasutab disaini toodete viimistlemisel või turundusmaterjalide tootmisel.

Miks peaks ettevõte disaini kasutama? Ettevõtted, kes kasutavad disaini süstemaatiliselt ja strateegiliselt, väidavad, et see toob kasu mitmel tasandil. Üle poole ettevõtetest, mis on viimase kahe aasta jooksul kasutanud professionaalset disaini leiab, et disaini kasutamise tulemusel on kasvanud ettevõtte konkurentsivõime. Üle poolte ettevõtetest, mille kasum on viimase kolme aasta jooksul mõõdukalt või kiiresti kasvanud, seostas kasumi ja käibe kasvu disaini kasutamisega. Samas ei ole meil veel hetkel metoodikat, kuidas disaini kasutamise mõju objektiivselt hinnata.

Uuring on hea lähtekoht, millest edasi minna. Kui siia juurde lisada ka loodetavasti lähitulevikus läbi viidav disainikasutuse mõju uuring, siis oleks meil palju parem alus nii edaspidiseks riiklike poliitikate kujundamiseks kui ka disainiteadlikkust ja disainikasutust toetavate meetmete ja teenuste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok: Aastate jooksul on disainikasutuse edendamiseks algatatud ja ellu viidud mitmeid programme, toetatud on nii disainiteenuse pakkujate kui ka kasutajate arengut ning ettevõtjate ja disainerite koostööd. Hea meel on tõdeda, et disain on saanud järjest enam tootearenduse lahutamatu osa ning teadlikkus disaini kui strateegilise tööriista kasutamise võimalustest on suurenemas. Siiski – disainmõtlemise levikul nii era- kui ka avalikus sektoris on veel palju kasvuruumi. 

Täispikkuses artikli leiad Kultuuriministeeriumi kodulehel siin.



uuring