"Kuidas disainjuhtida juhtimist?" -Disainibuldooseri vahekokkuvõtted


Disainibuldooseri programm hakkab jõudma vahefinishini. Et näha, millised väljakutsed disainijuhtidel ja ettevõtetel programmis on, millised on suurimad murekohad ja probleemid ning millisel etapil protsessis ollakse, ajasime programmis osalevate disainijuhtide veidi juttu. 



Buldooseri esimese etapi peamine väljund on disainiaudit, mille tulemuseks on ülevaade ettevõtte võimalustest tootearendusega alustamiseks. Auditite läbiviimisele eelnesid Taani disainijuhtide käe all koolitused ja mentorlus, mis käsitlesid teemasid nagu disainmõtlemine, kliendi vaade ja kasutajauuring, juhtimine, bränding ja rahvusvahelised turud. Taani mentorid külastasid kõiki osalevaid ettevõtteid ning andsid juhtidele omapoolset tagasisidet.
Kõigis programmis osalevates ettevõtetes on disainiauditite ettevalmistav osa tehtud – intervjuud ettevõtte juhi ja võtmeisikutega, tootmse külastused, klienditagasiside küsimine jne. Järgneb kokkuvõtete tegemine ja disainiauditi vormistamine ning ettevõttele tutvustamine. Kuna ettevõtted on väga erinevatest valdkondadest (toiduainetööstusest metalltoodete tootmiseni), erineva suuruse ning vanusega, on igal disainijuhil spetsiifilised väljakutsed ja probleemid. Vestlusest koorus välja ka mitmeid teemasid ja küsimusi, mida võib  üldistatult üle kanda enamikele Buldooseri ettevõtetele.

Mida klient minu tootest tegelikult arvab?


Enamikel Buldooseris osalevatel ettevõtetel läheb majanduslikult hästi – käibed ja nõudlus kasvavad ning kliendid on näiliselt rahul. Aga vaid vähesed ettevõtted on küsinud, mida kliendid või vahendajad tegelikult tootest arvavad, kas nad rahul, kas nad sooviksid midagi muuta, mis on nende probleemid toodetega jne. Ettevõte ei ole tihti objektiivne ka sellist küsitlust läbi viima ning võib saada kallutatud vastuseid. On ka juhtumeid, kus tagasisidet küll küsitakse, aga see ei jõua õigete inimesteni. Vahel ei ole klient ka pädev vastama, kuidas toodet arendada ning tuleb kasutada teisi meetodeid. Siin mängibki suurt rolli disainijuht, kes aitab tarbijat kaasata, küsida tagasisidet ja teha kliendianalüüsi. Alati ei ole vaja suurt valimit, esimeste hüpoteeside tegemiseks piisab ka kuni 10st kliendiintervjuust, millele võiks järgneda hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks kvantitatiivne küsitlus. Ettevõtted võiksid olla ka julgemad tooteid juba prototüübi faasis tarbijate peal testima ja vajaduse korral ka muudatusi tegema.

Kuidas pakkuda tööstusettevõttes rätsepalahendust?



Suur osa Buldooseris osalevad tootmisettevõtted pakuvad rätsepalahendusi nii äri- kui ka eraklientidele. See tähendab, et tegemist on ka tootearenduse mõistes keerukate protsessidega. Sageli ettevõtted ei tunneta, et selline töö on maailmas väga kallis ning suur osa sellest tootest on tegelikult teenuse pakkumine. Suurim väljakutse on eritellimustööde täitmise protsessi juhtimine, mis ongi suur osa toote(teenuse)arendusest. Kas pakkuda valmis arendatud lahendust, kus muudetakse detaile või standardiseerida suuremad tükid tootest, mida komplekteerida või veel mõni muu variant? Teemana lisandub eritellimustöödega ettevõtte väärtuse positsioneerimine. Eesti ettevõte pigem alahindab oma toote väärtust ning ei tegele brändi väärtuse tõstmisega, mistõttu püsib ka kasumimarginaal pigem madal - sest klient ei saa vahel isegi aru, et ostis toote, mida on maailmas ainult üks.  

Kuidas disainjuhtida juhtimist?


Juttu tuli ka disainijuhi rollist kogu protsessis ja kõlama jäi mõte, et disainijuhi roll on olla terve protsessi käigus n-ö ettevõtja poolel, aidata vajalike otsuste tegemisel, juhtida ettevõtte ja disainerite vahelist dialoogi. Disainijuhi eesmärk ei ole ettevõtte eest tööd ära teha, vaid suunata ja anda ettevõttele kätte õiged tööriistad ja lähenemised, et protsess võiks programmi lõppedes jätkuda. Üheks õnnestumise eelduseks on selle protsessi juhtimise vastutuse määramine, olgu see siis ettevõtte juht, arendusjuht või muu võtmerollis isik. Auditi intervjuude tegemise käigus tuli pea kõikide ettevõtete puhul välja, et teemasid ja fookuseid, millega tegeleda on väga palju ning oluline väljakutse on suunakindluse ja täpsema fookuse leidmine, strateegia loomine ja ka sellele kindlaks jäämine. Ettevõte peab need otsused muidugi ise tegema, aga suureks abiks on see, et disainijuht toob kõik probleemid ja võimalused lauale ja tekitab nende vahel seoseid, aitab seada asjad prioriteetidena järjekorda ning pakub välja tööriistad probleemidega tegelemiseks. 

...

Oktoobris jätkavad Buldooseris 5-8 ettevõtet, kes auditite tulemuste põhjal omavad suurimat potentsiaali, ambitsiooni ja soovi alustada kohe tootearendusprojektiga. Kuue kuu jooksul leitakse disainijuhi abiga disainipartner ning valmib disainiprojekt, olgu see siis toode või teenus. Kogu protsessi vältel toetab disainijuht nõu ja jõuga ettevõtet ning nõustab vajalikul hetkel.

Projektis osalevad järgmised ettevõtte-disainijuhi paarid:

Paide Masinatehas (PMT) OÜ – Ants Lusti
Radius Machining OÜ – Pedro Gomes
Veoki Pealisehituse (VPE) OÜ – Tõnu Kallast
Audes LLC OÜ – Dan Mikkin
Palmatin OÜ – Laura-Maria Freiberg
Malmerk Klaasium OÜ – Janno Nõu
Favor AS – Tarmo Härmaorg
AS Oskar LT – Kaarel Mikkin
ETS Nord AS – Sven Sõrmus
Mayeri Industries AS – Diana Didõk
Wallenium OÜ – Mikk Tasa
Wisefab OÜ – Nils Kajander
Hobbiton OÜ – Alari Orav
Mivar-Viva OÜ – Jüri Orgusaar
Haapsalu uksetehas AS – Janno Siimar

Buldooseri vahekokkuvõte ja disainiauditite esitlused toimuvad 28. septembril

Loe Buldooseri projekti kohta pikemalt: https://disainikeskus.ee/teenused/disainibuldooser