Disainist ja ettevõtlusest Göteborgi Ülikoolis
Kohtusime Triin Männiga Eesti Disainikeskuses aprillis, kui Triin oli kiirel puhkusenädalal Eestis.
Mis oli Sinu varajasem töövaldkond Eestis?
Tegelesin põhiosas kasutajaliideste ja -kogemuse disainiga. Viimased aastad olid fookuses tooted erinevatele mobiiliplatvormidele. See oli põnev, kuid samal ajal nähes ja kogedes läbi nende protsesside erinevaid kitsaskohti ettevõtetes, mis vajaks teistmoodi lähenemisi, tundsin, et tahaksin seal midagi ära teha.
Miks Göteborg ja ettevõtluse ja disaini ühendõppekava?
Esmalt sai otsustavaks just see, et seal tegeletakse erinevate ettevõtlusväljakutsetega laiemalt ning ei piirduta vaid toote- ja teenusedisainiga, ehk teisisõnu vaid sellega, mida ettevõte vastavalt parasjagu olemasolevatele võimalustele ja võimetele oma klientidele pakkuda saab. Samuti käsitletakse seal disaini potentsiaali ka ühiskondlikul tasandil.
Teiseks oluliseks teguriks sai nö reaalse ja akadeemilise maailma tasakaal. Fakt, et seal tehakse tihedat koostööd erinevate ettevõtete, organisatsioonide ja praktikutega, kuid samal ajal toetutakse teaduslikele uurimistöödele, artiklitele ja case study'dele on omamoodi garantii, et õppekava sisu pole liialt elukauge ega samas ka liialt pealiskaudne ning kommertsialiseeritud.
Mis üllatas Göteborgis õppima asudes enim?
Eksperimentaalsus! Eksperimentaalsete lähenemiste ja meetodite hulk nii õppetöö läbiviimises kui ka meie endi projektide raames (näiteks kasutajauuringute tegemisel, ideede arendamistel jne). Seda ei osanud üldse oodata, vähemalt niisuguses mahus. Aga kokkuvõtvalt näen ma selles ainult positiivset mõju. Süvendab ja soosib avatust ning lahtist mõtlemist, mis on suurepärane.
Teiseks üllatas kontrast Rootsi õppetöö ülesehituse ja selle rõhuasetustel võrreldes meile harjumuspärasega. Mingis mõttes olin ma teadlik, et siin toimub õpe teistmoodi, aga kogemuslikus mõttes üllatas see lõpuks ikkagi oodatust oluliselt rohkem.
Kui palju õppimisprotsessis ettevõtetega koostööd tehakse?
Mida kaugemale õppetöös jõuame, seda rohkem. Kui linnaosa projekti mitte sisse lugeda, siis viimased kolm oleme töötanud koos reaalsete ettevõtete ja nende case'idega. Käesoleva projekti raames on igal tiimil oma klient. Mõned ettevõtted tulevad sooviga saada potentsiaalne lahendus konkreetsele probleemile, teised tulevad lihtsalt ideid ja kogemusi saama. Ettevõtted ise on seinast seina. Väikestest suurteni, kohalikest globaalseteni. Loovvaldkonna esindajatest ja õllepruulijatest Rootsi riikliku infrastruktuuri eest vastutava kehani. Palju on koostööd ka meditsiiniasutuste ja kohalike omavalitsustega.
Aasta läbi käivad meil siin ka külas tegevad strateegid, disainerid, ettevõtjad, sotsiaalse disainiga tegelevad inimesed jne erinevaid loenguid ja töötube läbi viimas.
Kas ettevõtted pakuvad sisukaid väljakutseid ning rakendavad üliõpilaste väljatöötatud lahendusi ellu?
Nagu enne mainisin, on ettevõtetel sageli erinevad eesmärgid ja sellest sõltuvalt on mõned brief''id väga konkreetsed, teised hägusemad, mõned pakuvad korralikku väljakutset, teistele tuleb ise omalt poolt nö vinti juurde keerata. Üldiselt on meil käed küllalt vabad ka nende väljakutsete kujundamisel, et kõigi osapoolte ootused oleks lõpuks täidetud. On ettevõtteid, kus tudengite sisend läheb reaalselt töösse või vähemalt edasi arendamisele. Siia kõrvale võiks näitena tuua ka juba pikaajalised koostööpartnerid Volvo ja Ericssoni. Peale õppe- ja suveprojektide pakkumiste, on mõlemad ettevõtted enda meeskonda liitnud meie programmist väljakasvanuid, nii klassikalises mõttes tööle kui ka doktoritööd tegema. Nad lihtsalt usuvad sellesse nii palju.
Kellena näed end töötamas peale magistriprogrammi lõppu?
Hea küsimus. Vahel, kui inimesed küsivad, mida ma seal Göteborgis õpin, on mu esimene vastus, et õpin töötuks. See valdkond on lihtsalt nii palju uus, et ettevõtted tavaliselt ei tea ise niisuguseid metaloomi nagu disaini integreeriv disainijuht või strateeg või kuidas seda nüüd õpikute järgi nimetada, enda kollektiivi täiendama otsidagi.
Aga kui tõsisemalt rääkida, siis olen lihtsalt igas mõttes avatud ja jälgin kuhu lained loksuvad. Tean nii palju, et kuigi lihtne oleks ju programmi lõppedes nö vanade liistude juurde tagasi valguda, siis seda plaani mul pole. Tuleb olla jonnakas, võtta see risk ning püüda maanduda kuhugi, kus kogemustepagas on veel ehk õhem, aga kus sisetunne noogutab vastu.
The School of Design and Crafts (HDK lühendatult rootsikeelse nime järgi) on osa Göteborgi Ülikoolist, mis asutati 1890. aastal ning mis on üks auväärsematest ja suurematest ülikoolidest Põhja-Euroopas.
HDK on pikkade traditsioonidega, samas pidevalt arengusse panustav kõrgkool. HDK disaini õppekavad on ainulaadsed oma avatud struktuuri poolest, võimaldades erinevate kompetentside ja kultuuride koostööd. Koolil on tihe koostöövõrgustik ettevõtetega, omavalitsustega, kultuuriliste institutsioonidega ja teiste organisatsioonide ja haridusprogrammidega.
HDK pakub "Ettevõtlus ja disain" magistriprogrammi, kuhu on oodatud nii disainerid, disaini tellijad kui ka ettevõtjad, kelle huvi on disaini kasutada kasumlikuma äri loomiseks. Programmi on oodatud ka kõik teised teemast huvitatud sotsiaalteaduste, tehnoloogia, kunsti valdkonnas tegutsejad, kes soovivad laiendada oma teadmisi ettevõtlusest ja disainist.
http://www.hdk.gu.se/en/programmes-courses/design/business-design
Disaini ja disainiprotsessi tähtsus strateegilise instrumendina organisatsioonide kasvu tagamisel on tänaseks laialt teadvustatud ning uuringutega tõestatud. Kuid selle teadmise praktikasse rakendamine ei ole kaugeltki igapäevane isegi Põhjamaades. Disain on harva kaasatud ettevõtete juhtimisse strateegilisel tasemel ning seda isegi siis, kui disaini ettevõttes igapäevaselt toodete ja turunduse tasandil kasutatakse.
Disaini on teemana kaasatud mitmete õppekavade sisusse, kuid eraldiseisvate ainetena. Esimest korda Rootsis koostöös Göteborgi Ülikooli ettevõtluse, majanduse ja õiguse teaduskondadega loodi HDK's 2-aastane magistriprogramm. Programm on loodud erineva taustaga tudengitele, kellel on ühine huvi töötada strateegilise disainiga. Programmi fookuseks on protsess, kus inimesed saavad panustada oma erinevate rollide ja kogemustega, harjutada võimekust mõista, mida neile räägitakse ja kasutada üksteise teadmisi.
22.05 EEK ETTEVÕTLUSHOMMIK „kuidas panna inimesed mõtlema ja tegema seda, mida meie tahame?"