TTJA: Kardetakse alusetult, et ligipääsetavusnõuded ei luba teha teistest eristuvaid veebe ja äppe

Möödunud aasta oktoobris toimus Eesti Disainikeskuses disaineritele suunatud digiligipääsetavuse koolitus, mille käigus anti teadmisi veebi ligipääsetavuse parandamisest disainiprotsessis, valdkonda reguleerivatest direktiividest ja nõuetest, ligipääsetavuse testimisest ning enamlevinud probleemidest. Alljärgnevalt jagame Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) digiligipääsetavuse eksperdi Harri Puskari selgitusi ja näiteid digiligipääsetavuse olulisusest ja olemusest.


Mis on digiligipääsetavus ja miks see on oluline?

Ligipääsetavuse tagamine tähendab võrdsete võimaluste andmist sõltumata vanusest, tervislikust seisundist või erivajadustest. Digiligipääsetavus tegeleb üldjuhul ligipääsetavusega digitaalses keskkonnas ehk veebilehtedel, e-teenustes ja nendega seotud rakendustes.

Digikeskkondade ligipääsetavus mõjutab rohkem kui poolt Eesti elanikkonnast. Digiligipääsetavuse sihtgruppi kuuluvad nii noored kui vanad, nii raske püsiva erivajadusega kui ka kerge ajutise erivajadusega inimesed. See, kui digiligipääsetavad on veebilehed, e-teenused ja rakendused, mõjutab väga oluliselt nende inimeste elukvaliteeti ja võimalusi ühiskonnaelus võrdväärselt osaleda. Näiteks võidavad digiligipääsetavusest noorukid ja lapsed, kelle lugemiskiirus on aeglasem; inimesed, kelle ilmast sõltuv liigeste kangus häirib hiire kasutamist; inimesed, kellel käsi kipsis jt. Lühidalt öeldes on see saamas sama oluliseks kui küberturvalisus!

Mis on peamised tegurid, mis veebilehe ja rakenduse ligipääsetavust mõjutavad?

Disain ja arendus, mingil määral ka sisuhaldus.

Digiligipääsetavus sõltub väga paljudest detailidest, mis pannakse suures osas paika juba lahenduste disainimisel ja arendamisel. Seetõttu tuleb ligipääsetavusele mõelda juba uue veebilehe või rakenduse loomisel või olemasolevate veebilehtede või rakenduste uuendamisel. Näiteks: kuidas üles ehitada sisujärjekord, kas kasutatavate värvide kontrastsus vastab nõuetele, kas liikuvaid komponente saab seisma panna, kuidas on kuvatud sama funktsiooniga nupud, kas klikitavatel elementidel on fookusstiil, kas sisu kohandub piisavalt, kas visuaalsel sisul nagu pildid ja videod on alternatiivid jne.


Üks osa digiligipääsetavusest on piisava kontrastsuse tagamine tekstide, elementide ja nende taustade vahel.


Mille vastu digiligipääsetavuses Eestis kõige sagedamini eksitakse?

Praegu teeb TTJA järelevalvet vaid avaliku sektori digiligipääsetavuse üle, seega saame kommenteerida vaid avaliku sektori veebide ja äppide ligipääsetavust. Erasektorile rakenduvad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevad ligipääsetavusnõuded 2025. aastal. Kahjuks on avaliku sektori veebides ja äppides ligipääsetavusega üpris palju probleeme, nii et konkreetseid eksimusi on keeruline välja tuua. Näiteks selgus 2022. aasta seirest, et sisu halva kohanduvuse tõttu kipuvad suurendatud tekstid osaliselt peitu minema, mistõttu on vaegnägijatele raskendatud sisu lugemine.

Oluline on muuta sisu tajutavaks erinevatel viisidel (sisu tähenduse mõistmine vaid visuaalselt või heliliselt, võimalus kasutada sisu nii seadme vertikaalses kui horisontaalses asendis jne). Ühtlasi peab sisu olema arusaadav kasutajale ning kasutatav erinevatel viisidel (näiteks navigeerimine  ainult klaviatuuriga, kasutamine häälkäsklustega jne). Lisaks peavad veebid ja äpid toimima ootuspäraselt (näiteks märku andma, kui vormi täitmisel tehakse viga) ning sobituma erinevate tugitehnoloogiatega.


Milline on disaineri ja arendaja roll ligipääsetavuse loomisel või lasub vastutus ainult digikeskkonna tellijal?

Disaineril ja arendajal on väga oluline roll ligipääsetavate lahenduste loomisel. Suur osa digiligipääsetavusest taandub disaini ja arenduse detailidele ehk disaineril ja arendajal tuleb tellija virtuaalne nägemus ligipääsetaval kujul päriselt valmis teha. Täna on teadmised ligipääsetavusest tellijate seas suhteliselt madalad. Nii saavad just disainerid ja arendajad pakkuda lisaväärtust, kui hoolimata tellija teadmatusest suudetakse ära hoida potentsiaalsed probleemid, mis võivad kerkida arendustsükli lõpus. Ühtlasi võimaldavad head oskused ligipääsetavate lahenduste loomisel avaldada tellijatele muljet, sest kardetakse alusetult, et ligipääsetavusnõuded ei luba teha teistest eristuvaid veebe ja äppe.  

Millised nõuded 2025. aastast erasektori e-keskkondasid juhtima hakkavad ja kust jooksvalt saada kõige ajakohasemat infot kohalduvate nõuete kohta?

Alates 28. juunist 2025 lansseeritavale tootele ja osutatavale teenusele hakkavad kehtima toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevad nõuded. Ehkki need nõuded täpsustuvad alles 2025. aastal, siis suures osas on tegemist samade nõuetega, mis kehtivad täna avalikule sektorile (ülevaate nõuetest leiab TTJA eelmisel kevadel lindistatud videokoolituse 3. osast).

TTJA-l on plaanis luua erasektori e-keskkondadele kohalduvatest ligipääsetavusnõuetest põhjalik ülevaade 2023. aasta jooksul ning alati on võimalik TTJA-lt küsida ka täpsustavat infot.


Kas oskate tuua mõned väga head näited ligipääsetavatest Eesti avaliku- või erasektori veebidest?

Senised järelevalve tulemused näitavad, et digikeskkondade ligipääsetavus avalikus sektoris on teinud küll edusamme, kuid rõõmustamiseks on veel vara – paljud kitsaskohad vajavad siiski tähelepanu.

TTJA eelmise aasta avaliku sektori digiligipääsetavuse aruande põhjalikus seires paistsid kõige väiksema mittevastavuse protsendiga silma Politsei e-taotluskeskkond ja Ole valmis veebid, ehkki ka nendes on veel mitmeid ligipääsetavuse kitsaskohti.

Eeskujulikud näited ligipääsetavatest veebidest on Eesti Pimedate Liidu koduleht (eelkõige seetõttu, et seda on ekraanilugejaga mugav kasutada) ning ingliskeelne WebAIM’i veeb (mitmed selle funktsioonid nagu alt-tekstid ja veateated on väga kasutajasõbralikud).  

Suur rõõm on siiski sellest, et mitmed ettevõtted ja asutused on digiligipääsetavuse südameasjaks võtnud ning usun, et juba lähiajal saab toredatest näidetest põhjalikumalt rääkida. Ühe positiivse kogemusloo ja digiligipääsetavuse juhendmaterjalidega saab tutvuda TTJA esimeses digiligipääsetavuse uudiskirjas.

 

Toimetas: Kerli Kehman, EDK ringmajanduse- ja ringdisaini programmijuht