Tehisintellekti plahvatuslik areng ja selle mõju disaineritele ja disainivaldkonnale


Tehisintellekt ja selle kasutamine erinevates valdkondades, sealhulgas ka disainis, ei ole tegelikult midagi uut. Praeguse hetke haip ja plahvatuslik rakenduslike tööriistade ilmumine on pigem seotud sellega, et paar märgilist tööriista nagu ChatGPT ja Midjourney muutusid nii lihtsasti kasutatavaks ja kõigile kättesaadavaks, et see pani inimesed mõistma kui palju see nende igapäevaelu muuta suudab ja sellest tulenevalt ka maailma ja inimkonna arengut mõjutab, mõtiskleb Pärtel Vurma.

(Foto: Pärtel Vurma poolt Midjourney AI genereeritud pilt)


Praegusel hetkel tehisintellektist kirjutada on päris huvitav väljakutse, sest iga päev tuleb uudiseid, mis seda valdkonda tugevalt raputavad. Näiteks artikli kirjutamise ajal tuli uudis kuidas maailma tippteadlased kirjutasid ühispöördumise peatamaks tehisintellekti arendamise pooleks aastaks, et inimkonnal oleks võimalik korra hingata ja mõelda kuidas seda valdkonda reguleerida selliselt, et inimkond oma kiire eksistentsiaalse lõpu suunas tormamas ei oleks. Itaalia keelas esimese riigina ChatGPT kasutamise seoses andmekaitse muredega.

Tehisintellekt ja selle kasutamine erinevates valdkondades, sealhulgas ka disainis, ei ole tegelikult midagi uut. Praeguse hetke haip ja plahvatuslik rakenduslike tööriistade ilmumine on pigem seotud sellega, et paar märgilist tööriista nagu ChatGPT ja Midjourney muutusid nii lihtsasti kasutatavaks ja kõigile kättesaadavaks, et see pani inimesed mõistma kui palju see nende igapäevaelu muuta suudab ja sellest tulenevalt ka maailma ja inimkonna arengut mõjutab. See kõik on pööraselt põnev ja minu viimaste nädalate kogemus näitab, et AI tuleb jutuks absoluutselt igal koosolekul ja vestluses. 

Ma olen täiesti veendunud, et see ei ole ajutine pinnavirvendus, mis erutab kitsast ringi tehnoloogiaentusiaste vaid murranguline hetk ajaloos, mis muudab päris mitmeid tegevusvaldkondi ja nende toimimist tundmatuseni.



(Foto: Pärtel Vurma poolt Midjourney AI genereeritud pilt)


AI mõju disainivaldkonnale

Kindlasti avaldab see mõju ka disainivaldkonnale ja seda päris mitmes mõttes. Kõige otsesemalt mõjutab see disainerite igapäevast tööd operatiivsel tasemel. Uued tehnoloogiad võimaldavad disaineril oma tööd teha kiiremini ja seejuures parandada ka töö ja selle tulemite kvaliteeti. On ainult aja küsimus millal AI jõuab disainerite juba täna kasutatavate tarkvarade põhifunktsionaalsusesse. Adobe Firefly, Miro AI, Canva AI ja arvukad Figma pluginad (pistikprogrammid) on alles algus. Nähes kuidas iga päev paisatakse turule kümneid uusi tehisintellekti rakendavaid digitooteid ja teenuseid ei oleks ma üllatunud kui näiteks aasta pärast on disainivaldkonnas igapäevaselt kasutusel sellised tarkvaralahendused, millest me täna veel midagi kuulnud pole.

Osad mõjud sellise tehnoloogia igaühele kättesaadavaks muutumisel on ilmselged. AI aitab automatiseerida korduvaid tegevusi ja kiirendada ajamahukaid ülesandeid. Näiteks andmete analüüsimine, prototüüpide loomine ja testimine ning variatsioonide genereerimine muutub tulevikus kordades kiiremaks ja lihtsamaks. See võimaldab meil disaineritena oma aega ja energiat rohkem kasutada loovamate ja strateegilisemate ülesannete jaoks, mis ongi disaineri töös suuremat väärtust loov ja pikaajalisemat mõju omav. Igal disaineril, olenemata distsipliinist, on rohkelt neid tegevusi, mis on tüütud ja aeganõudvad ning mida hea meelega teha ei tahaks. Olgu selleks siis fototöötlus, failide vormistamine, info kogumine ja anlüüsimine, layerite nimetamine või presentatsioonide ettevalmistamine. Selle osa tööst saame nüüd veelgi suuremas mahus delegeerida masinatele.

Kindlasti mõjub tehisintellekti rakendamine võimendavalt ka loovusele ja inspireerib otsima lahendusi kohtadest ja viisidel, mille peale enne ei osanud mõelda või mida varasemalt ei osanud rakendada. Ideede genereerimine, nende valideerimine ja kontseptsioonideks vormistamine toimub meil Velvetis juba täna sageli ChatGPT abil. See kiirus, millega mõned tegevused disainiprotsessis lahendatud saab on muljetavaldav. Hetkel on need tehnilised abivahendid veel üsna robustsed ja nende kasutamine on pigem mänguline katsetamine. Viisid kuidas tulevikus disainerid neid vahendeid kõige efektiivsemalt oma töös kasutama hakkavad näitab aeg, aga potentsiaal ja mõju on juba esimeste katsetuste käigus silmnähtav ja tajutav.

Mulle meeldib tehisintellektist mõelda kui ühest väga osavast, targast ja kogenud kolleegist, kelle käest saab alati nõu küsida ja kellele ka ülesandeid ja tegevusi delegeerida. Võib-olla täpsem paralleel oleks isegi terve tiim väga mitmekesiste oskustega inimesi, kellega saab nii ideid põrgatada kui ka kelle abil kiiremini parimate tulemusteni jõuda. Kujuta ette, et sul on loovtiim maailma parimatest illustraatoritest, fotograafidest, kirjanikest, loovjuhtidest, analüütikutest, muusikutest, animaatoritest ja uurijatest. Ülesandeid lahendavad nad paarikümne sekundiga. Sina pead aga oskama neile õigeid ülesandeid jagada ja nende loodavaid tulemusi omavahel kokku sünteesida.



(Foto: Pärtel Vurma poolt Midjourney AI genereeritud pilt)


Puudused, ohud ja riskid

On üks selge ChatGPT puudus, mida igapäevasel kasutamisel riskina peab endale teadvustama. Ta oskab sulle vastata väga enesekindlalt ja usutavalt ka teemadel, millest ta tegelikult midagi ei tea. Seejuures võib ta faktiliselt täiesti väärat infot anda ja teha seda nii usutavalt, et sul ei ole kahtlustki, et ta tegelikult bluffib. Seega tasub missioonikriitilise info puhul teistest allikatest see info üle kontrollida.

Üsna keeruliseks on osutunud ka ülesanne luua selline AI, mis oleks eelarvamustevaba ja ei kalduks stereotüüpseid hinnanguid andma. Kuna AI on treenitud inimeste poolt loodud infoga, siis on sinna paratamatult kaasa tulnud ka inimeseks olemise ebaratsionaalsem ja tumedam pool.

Üks peamisi juriidilisi probleeme, mida AI kasutamine meie valdkonnas tekitab, on seotud autoriõiguste küsimusega. Traditsiooniliselt on autoriõigused kuulunud disainerile ja kaitstud ka vastavate seadustega. AI loob disainilahendusi, mis sarnanevad inimeste poolt loodud lahendustega, mille loomiseks on AI-d treenitud miljonite teiste autorite lahendusega ja milleks on nüüd omakorda juhised andnud keegi üks konkreetne disainer. Seega tekib küsimus, kellele kuuluvad disaineri(te) ja AI poolt koos loodud lahenduste autoriõigused?

Kuniks seadusandlik pool täpsemalt paika reguleeritakse on meil disaineritena moraalne kohustus tagada AI kasutamise eetilisus ja vastutustundlikkus. Samuti on oluline õigusliku raamistiku arendamine, mis aitaks tagada privaatsuse ja autoriõiguste kaitset ning vältida eelarvamusi ja diskrimineerimist.

Üks oht on veel, mida me näeme ilmselt kõige varem. Kõige rohkem uusi AI tööriistu on praeguseks tekkinud turundusmaterjalide pool-automaatseks loomiseks. See tähendab, et kogu sotsiaalmeedia ja ka ülejäänud online meedia uputatakse kohe üle keskpärase sisuturundusega, mille ainus eesmärk on saada hitte, klikke ja laike ning ronida ülespoole SEO rankingu redelil. Ilmselt tekivad automaatsed kommenteerimislahendused ja nendele kommentaaridele automaatsed vastamise lahendused. Tulemuseks on omavahel turundusmullis suhtlevad masinad ja algoritmid mis kulutavad energiat ja reostavad digiruumi sisuliselt mittemillegi nimel. Loodan, et see saab olema kiirelt mööduv etapp, aga olen kindel, et mingil hetkel peame selle koos üle elama.





Appi, peatage maa, ma tahan maha minna.


Kiireid ja suuri muutusi ennustavates protsessides tekib lisaks põnevusele ka üksjagu ärevust. Võiks ju arvata, et kui tehisintellekt võtab üle päris mitmeid disainerite tänased ülesanded, siis väheneb vajadus nii paljude (inim)disainerite järele. Mina olen aga veendunud, et need muutused võimaldavad disaineritel just oma põhilisi tugevusi rakendada, oma loovust ja kriitilise mõtlemise oskust inimkonna heaks senisest efektiivsemalt ära kasutada ning selle kaudu disaini mõju ja tajutud olulisust kordades tõsta. See omakorda vastupidiselt suurendab nõudlust heade disainerite järele.

Iga tehnoloogilise revolutsiooniga tekib ka arvukalt uusi võimalusi ja uusi ameteid. Nii nagu otsimootorite populaarsuse ja arengu tulemusena tekkis SEO spetsialistide teenus, nii tekib ka terve valdkond neid professionaale, kes oskavad AI-le kõige paremini ülesandeid jagada ja ettevõtetel leida omad strateegiad ja protsessid, mille tegevuste AI-le delegeerimine annaks konkurentsieelise. Nii mõtleme ka meie Velvetis tehisintellekti võimalusi katsetades pidevalt selle peale kuidas seda oma klientide heaks tööle panna. Seda mitte ainult meie disainiteenustega seotult vaid palju laiemalt kliendi tegevusvaldkonda ja ärimudelit silmas pidades. Kui täna on paljude huulil mõisted nagu digipööre ja rohepööre, siis ennustan, et varsti kuuleme tehisaru-pöördest või intellektihüppest.

Mida iga disainer praegu kohe teha saab on uurida ja katsetada erinevaid AI vahendeid ja proovida kuidas see sinu tööd muudab ja milliseid uusi võimalusi loob. Velvetis oleme loonud selleks eraldi AI-klubi ja ühise suhtlusruumi, kus jagame kogemusi, avastusi, õpetusi ja muud head materjali, mis meil tehisintellekti kasutamise käigus ette on tulnud. Mõtteharjutusena oleks kasulik endalt küsida, et kui sa saaksid ühe oma tööülesande delegeerida tehisintellektile, siis mis see oleks. Suure tõenäosusega on sinu vastusele juba täna tehniline lahendus olemas. Tehisintellekt ei asenda kindlasti inimlikku empaatiat, loovust ja kriitilise mõtlemise võimet. Alati jääb alles vajadus inimkeskse mõtlemise tulemusel loodud ideedeks ja lahendusteks.

Omaette paradoks on ka see, et mida rohkem hakkavad ülesandeid lahendama masinad, seda väärtuslikumaks muutub inimlik kontakt ja inimestevaheline suhtlus. Enamike disainiülesannete lahendamisel tekkinud väärtus avaldub selle läbimise teekonnal, mitte lõpptulemites. Näiteks re-brandingu protsessis kristalliseeruvad inimestevahelise suhtluse käigus organisatsioonide väärtused, visioonid ja äristrateegiad. See annab lootust, et inimdisaineri ja kogu meie valdkonna tulevik on helge ja võimaluste ruum pikaajalist mõju avaldada järjest avaram.



(Foto: Pärtel Vurma poolt Midjourney AI genereeritud pilt)


Mõned viited, millest alustada, kui soovid ennast AI maailmaga rohkem kurssi viia


ChatGPT  on tehisintellekti platvorm, mis võimaldab loomuliku keele töötlemist ja genereerimist vastavalt tehisintellekti poolt õpitud mudelile. See võimaldab inimestel suhelda tehisintellektiga loomulikul viisil, nagu nad suhtleksid teise inimesega.


Prompt Engineering Guide on põhjalik õpetus kuidas ChatGPT-d kasutada ja üldiselt LLM (large language models) tööpõhimõtet mõista.


Midjourney on sõltumatu arendusasutus, mis toodab samanimelist tehisintellektiprogrammi, mille abil on võimalik teksti kujul koostatud kirjeldustest luua piltkujutisi.


DALL-E on samuti tehisaru süsteem, mis võimaldab tekstina esitatud kirjeldusest luua realistlikke pilte.


DreamStudio Stability AI ametlik veebirakendus piltide genereerimiseks.


Riffusion Tekstina esitatud kirjelduse järgi AI poolt genereeritud muusika.


Supertools Pidevalt uuenev kataloog tehisintellekti kasutavate teenuste ja juhendite kohta.



AI teemal mõtiskles Pärtel Vurma disainibüroost Velvet.





Velvet