Kadi Adrikorn - SÄSI 2020

19.10.2020

Saage tuttavaks Kadi Adrikorniga - SÄSI 2020

Eesti Disainiauhinnad (EDA) konkursil välja antava SÄSI (parim noor toote-, tekstiili- või moedisainer) auhinna pälvis sel aastal Kadi Adrikorn, kelle looming koondub Adrikorn Artefacts nime alla. Kadi võlus EDA 2020 žüriid oma sügavuti mineva enesekindla lähenemisega, pakkudes mugavust ja nüansirikast eneseväljendust, väärtustades traditsioone ja kestlikkust.

1. Kuidas juhtus nii, et sinust sai moedisainer ja mis sulle selle juures kõige enam meeldib?

Huvi moedisaini vastu algas juba varasest lapsepõlvest, eelkõige oli huvi uurida ja katsetada erinevate materjalidega. Lisaks mu perele, kunstihuvilisest emale ja arhitektist isale, oli kunstnik Agu Pilt üks nendest inimestest, kes kaasas mind juba väiksena oma projektidesse, võttis mind kaasa teatrite õmblustubadesse ja rakendas oma etendusprojektides. Hilisemalt tekkis huvi süveneda tehnilistesse oskustesse ja läksin õppima Tallinna Tehnika Kõrgkooli konstrueerimist ning tehnilist disaini.

Moedisaini protsessi juures meeldib kõige enam see moment kui inimene leiab või tellib endale õige kehakatte, kus sobib kokku materjal ja teguviis, ta paneb selle selga ja momentaalselt on näha, et see on tema oma ning lisab tema olemisele ja enesetundele juurde selle maagilise “miski”. Nii moe- kui ka muu disainiprotsessi puhul on oluliseks määratleda piirid ja kitsendused, olgu selleks konkeetne materjal või projekt, just nende piiride sees liikumine võib tekitada ootamatuid ja üllatavaid tulemusi.

2. Mida sa pead enda kõige õnnestunumaks projektiks senimaani ja miks?

Üks selle aasta projektidest, mille tegemist väga nautisin oli Olmeulmadega koostöös sündinud Sanctum Textum. Etendajad Raho Aadla, Arolin Raudva, Maarja Tõnisson ja Age Linkmani selga loodud medical-barokk stiilis rõivad, milles kasutasin Anneli Glinjanski eri-plisseere ja kogu lavastuse heliline ja Anne Türnpu juhendatud häälekõlaline pool ning Sille Pihlaku kujundatud helendav lava-kuup, mis oma valgus-häälestusega võimendas kogu etenduse kulgu. Koostööprojektid meeldivad mulle väga - toimub pidev diskussioon, kus vestluste käigus püüan kinni elemendid, mis lõpuks vormuvad kehakateteks. Esietendus toimus Sakala 3 ruumides, mis toimis lavastuse jaoks suurepäraselt lisades etendusele omaette kõla ning nähes kuidas kõikide inimeste panus hakkas kokku mängima, tekitades sisemuses müstilisi ja imelisi reaktsioone.

Foto: Alissa Snaider

3. Kirjelda oma tööprotsessi, kuidas sulle meeldib töötada ja uuele projektile läheneda?

Olenevalt sellest, kas tegu on tellimuse või muu projektiga, on ka protsess erinev. Kui disainin konkreetsele inimesele, siis oleneb suuresti, mis eesmärgiks rõivast vaja on. Mulle meeldib disainida nii, et rõivaese oleks ka kombineeritav ülejäänud garderoobiga, et see ei oleks ainult ühekordseks kandmiseks. Väga palju oleneb sellest, mis materjalid on kättesaadavad, proovin alati kasutada ära maksimaalselt materjalide loomulike omadusi.

Muude ühis-projektide puhul algab inspiratsiooni protsess enamasti sõnast ja konseptsioonist, kogun ideid, katsetan materjalide, vormide ja värvidega, pildistan üles ja dokumenteerin, otsin märksõnu ja ideid, mis seostuvad konkreetse projektiga ja sealt lähevad niidid hargnema.

Foto: Arvi Anderson

4. Mis on sinu jaoks võtmeküsimused, mis informatsioon on sinu jaoks eriti oluline, ilma milleta ei saa sa oma tööprotsessi alustada?

Millist tunnet ja funktsiooni peab rõivas või peakate kandma, millises olukorras see toimib, kuhu on mõeldud, mida peaks väljendama. Tihtipeale on just see sõnatu miski ja tunne rõiva puhul oluline, sellest lähtub ka ülejäänud vorm, funktsioon ja materjalikasutus.

Foto: Arvi Anderson

5. Kuidas sa hoiad end loominguliselt aktiivsena?

Mind hoiab loominguliselt aktiivsena teiste inimestega suhtlemine - kuulamine ja uurimine, kuidas toimivad teiste jaoks nende loome- ning mõtteprotsessid. Palju inspiratsiooni tuleb muusikast ja liikumisest. Teiste autorite looming on inspireeriv! Samas, mitte ainult moedisainerite kohta uurimine pole inspireeriv, vaid ka lugemine, näituste külastamine, filmide vaatamine on need tegevused, mis hoiavad silmad lahti ja meele terava. Loomingulise aktiivsuse säilitamiseks on oluline ka teine pool - mahalaadimine, võtta aega puhkuseks, just pausid on need, mis eelnevad aktiivsuse lainele. Siis on ka ruumi kõike uut vastu võtta.

Foto: Aleksander Kelpman

6. Mis iseloomustab sinu meelest head disaini?

Head disaini iseloomustab lihtsus ja funktsionaalsus, et loodud ese täidaks oma eesmärki, mis võib olla esteetiline, praktiline või sotsiaalne. Hea disain on trendideülene, aegumatu ning sobitub erinevatesse kontekstidesse.

Foto: Sohvi Viik

7. Kus sa näed ennast viie aasta pärast? Kas sul on unistuste projekt/töö, mida tahaksid sel ajal teha?

Minu ideaal viie aasta pärast oleks toimida multi-distsiplinaarses väljas, kus on ühendanud nii rõivas, ruum kui ka heli ja muusika, minu kujutluses on tulevikus tekkimas aina rohkem hübriidvormis ettevõtmiseid, mis toetuvad mitmele väljundile. See kujutlus tuleneb sellest, et viimase kümne aasta jooksul on paralleelselt rõivaste kõrval eksisteerinud minu jaoks ka muusikamaailm, mis on alati olnud suureks inspiratsiooniks ning eneseväljenduse ja ühenduse allikaks.

SÄSI laureaadid läbi aegade:

2018 Piibe Tomp
2016 Johanna Tammsalu
2014 Aap Piho ja Marit Ilison
2012 Kärt Ojavee, Indrek Sirkel ja Helena Karelson
2010 Karin Luuk
2007 Kaspar Paas
2006 Pavel Sidorenko
2005 Sixten Heidmets

SÄSI auhinda annab Eesti Disainiauhinnad konkursil välja Eesti Disainikeskus.

disainiauhinnad