Jaan Sarapuu käis Macaus praktikal. Rääkisime Jaaniga sellest, kuidas ta tegi oma valiku ja milliseid kogemusi Macau pakkus.
Meie selleaastase disainiteenust osutavate ettevõtete rahvusvahelise stažeerimise konkursi raames käis Jaan Sarapuu, disainiettevõtte omanik ja vabakutseline graafiline disainer, Macaus „Untitled Macao“ disainibüroos praktikal. Rääkisime Jaaniga sellest, kuidas ta tegi oma valiku, milliseid kogemusi Macau pakkus ja miks disainiauhindade konkursid on olulised.
Macau on oma poliitilise ja majandusliku süsteemiga üks Hiina erihalduspiirkondadest. Miks just Macau?
Algselt kirjutasin 15 disainiteenust pakkuvasse ettevõttesse, vastused sain kolmest kohast. Sõelale jäi üks kunstihipilik seltskond Koreast ja agentuur Macaust, täpsemalt Untitled Macao. Kuna asukoht tundus põnev ja nende tööd huvitavad, polnud otsustamisega raskusi.
Endise Portugali kolooniana leiab Macaust tuttavat euroopalikku arhitektuuri, mis paigutub kusagile maailma suurimate kasiinode ja soiku jäänud tahmase äärelinna vahele. Viimasest leiab peaaegu et Lõuna-Hiina parimat toitu. Koht meenutas ehk kõige enam Batumi, kus täielik vaesus teenindab rikaste mängurlust. Tegemist on linnaga, mille kasiinod on oma käibelt 5x suuremad Las Vegasest.
Esteetilises plaanis oli näha tungi paista läänelik nii püüdlikumas graafilises disainis või ka mõnes keskklassistunud rajoonis viibides. Plakatitel paistis trende, mis siingi - Pinterest boarde sisekujunduses, halogeenpirne rippumas.
Geo-poliitiliselt on see kant väga huvitav, kindlasti rohkem Hiina poole kaldu kui Hong Kong. Inimesed on ülisõbralikud, mis kehtib kogu selle ala kohta.
Kes on see disainer, kelle juurde sa läksid?
Untitled Macao on väike disainibüroo, mis on koondunud ühe inimese – Au Chon Hin - ümber. Tal on omanäoline, heas mõttes naivistlik, illustratsioonikeskne käekiri. Väga lahe, et üks disainer Hiina külje alt Macaust teenindab näiteks Apple’t & Adobe’i. Lisaks osaleb ta NY ADC žüriis, on võitnud D&AD pliiatseid jne. Erinevalt paljudest on ta õppinud sealsamas kohapeal, mitte Euroopas või USAs.
Büroo ülejäänud inimesed olid kas tehnilised töötajad või projekti- ja tootmisjuhid, kokku 5 inimest. Sealses graafilises disainis on trüki osakaal väga suur, kvaliteet seejuures väga hea. Veebi väga ei tehtud.
Kuidas leidsid selle büroo ja kuidas nemad olid nõus vastuvõtja rolli astuma?
Kindel soov oli minna kusagile Aasiasse. Otsisin põnevamaid kohti läbi tavapäraste Behance’i, Instagrami, aga ka läbi kohalike disainiauhindade konkursside. Pigem pakkusid huvi väiksemad enda käekirjaga tegijad kui suuremad agentuurid.
Pakkusin neile konkreetset asja – tulen teile, teeme koos veebilehe. Usun, et see aitas vastuseid saada. Kuna lisaks nende kujundusele saan pakkuda ka nende arendust, mõjus see ehk vähe ahvatlevamalt. Soovitaks sarnast lähenemist tulevastele praktikakoha otsijatele – pakkuge midagi konkreetset.
Kuidas koostöö sujus? Kas veebileht sai selle nelja nädala jooksul valmis?
Suur hulk ajast kulus alguses sisseelamisele ja arusaamisele, mida, kellega ja kuidas teha. Kuna vähe inimesi rääkis inglise keeles, oli parajalt suur keelebarjäär. Aga siiski terve selle aja tegin väikseid veebilehti, pakkusin erinevaid suundi ja variante. Koostöö oli lõbus, mina sain eksperimenteerida enda oskuseid ja nemad nägid, mis on võimalik. Nad polnud väga veebiga kokku puutunud, see muutis selle mõlemale osapoolele mingis mõttes huvitavamaks.
Kuidas hindad seda stažeerimise kogemust?
Kokkuvõttes väga unikaalne kogemus. Lahe, et anti piisavalt vabad käed ja et sai ilma suuremate piiranguteta ise kogu asja enda jaoks kokku panna. Teise kultuuriruumi ja võõrasse kohta sattudes pakub kusagil tööl olemine ja selle piirkonna hoopis teise nurga alt, kui sinna lihtsalt turistina reisides näha saaks.
Lisaks sai reisi käigus häid kontakte, kellega tulevikus koostööd teha või lihtsalt kokku saada, kui sinna kanti jälle sattuma peaksin. Võib väga rahule jääda!
Disainikeskuse eestvedamisel ja Euroopa Ühtekuuluvfondi toel saavad Eesti disainerid, kes töötavad disainibüroos, minna välisriigi disainibüroosse stažeerima (4-6 nädalat). Stažeerimine on mõeldud selleks, et disainerid saaksid omandada kogemusi rahvusvahelistes meeskondades töötamisest, laiendaksid kontaktvõrgustikku, õpiksid lähemalt tundma kuidas toimivad teiste riikide disainibürood, ning viiksid Eesti disainikeelt ka muljale maailma.
Inspireeriv teekond: Eesti Disainiauhindade mõju disaineritele