Eesti disainivaldkond sai 2024. aastal omale uued kutsestandardid
Esmakordselt lisaks juba pikalt kasutuses olnud 4. ja 5. taseme standarditele koostati ka kõrgema taseme standardid, kuni 7. tasemeni.
Kutsekoja 2019. aastal kokku kutsutud töögrupis osales valdkonna eskperdina ka Eesti Disainikeskus.
Kutsestandardid meie valdkonnas ei ole täiesti esmakordne nähtus, juba üle kümne aasta on kehtinud kujundajate 4. ja 5. taseme kutsestandardid. Siiski on disainivaldkond tervikuna praegu väga kiires arengus ning sellest tulenevalt tekkis vajadus disaineri kompetentside paremaks kirjeldamiseks nii tööandjate kui töövõtjate, nii õppijate kui õpetajate vaatest.
Sellest tulenevalt on nüüd põhjalikult uuendatud disaineri 4. ja 5. taseme standardid, mis tulevad praegu kehtivate kujundaja kutsestandardite asemele. Kõrgemate tasemete standardid – disainer tase 6 ja tase 7 – koostati ja kinnitati esmakordselt.
Kutsestandard loob süsteemi, mis aitab tööandja, disaineri ja ka koostööpartneril ning tellijal mõista valdkonna toimimist. Loob selgust, millised minimaalsed oskused ühes või teises disainivaldkonnas on vajalikud. Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor ja töögrupi liige, rõhutab, et kutsestandard annab haridusele just töömaailma poolse sisendi.
“Eeskätt on kutsestandardist abi olukordades, kus on vaja disaineri kvalifikatsiooni hinnata. Näiteks riigihankega disainiteenust sisse ostes ei pea enam iga hanke juurde kirjeldama disaineri pädevusi ning nende hindamiseks eraldi eksperte kaasama, vaid saab arvesse võtta juba kutsekomisjoni antud hinnangut,” kommenteerib Ruth Helene Melioranski, EKA Disainiteaduskonna dekaan ja töögrupi liige. Seega saab kutsestandardite abil vähendada märkimisväärselt nii tellija kui ka teenusepakkuja töömahtu ja esitatavaid dokumente. Lisaks aitavad disaini spetsialiseerumised tellijal orienteeruda erinevate disainerite profiilide vahel.
Üks standardite pakutavaid võimalusi on, et töömaailmas tegutsevad disainerid, kellel ei ole disainiharidust, saavad tööelus omandatud pädevuste põhjal oma kompetentsust valideerida. Kutset võivad taotleda ka kõik need disainerid, kel diplom juba ammu käes ja tunnevad oma tööelus selle järgi vajadust. Kutse taotlemine ei ole loomulikult kohustuslik.
Diskussioon standardis kirjas olevate pädevuste üle aitab haridusasutustel hoida oma õppekavad vastavuses töömaailma nõudmistega. Koolid, kes soovivad koos oma diplomiga väljastada ka kutse, tuleb õpiväljundid õppekavades standardiga kooskõlla viia.
Järgmise etapina on Kutsekojal kohustus kuulutada välja avalik konkurss kutse andja leidmiseks. Kui erialaorganisatsioonid ei pea vajalikuks disainerile kutse andmise käivitamist ja konkurss luhtub, kasutatakse disainerite kutsestandardeid jätkuvalt õppekavade alusena.
***
ADC*E juhatuse liige, tegevdisainer Piia Põldmaa:
“Kokkuvõttes võib öelda, et olen nendega standardite kirjeldustega täiesti nõus. Ausalt öelda ei oskakski ise paremini sõnastada ja poleks ise suutnudki oma erialaseid oskusi nii pikalt lahti kirjutada.
Kui tekib küsimus, et kas disainereid ja nende kutse tasemeid on tõesti nii palju, siis päriselus ongi disainerite töö keeruline ning on väga erineva taseme, spetsialiseerumise ja tööülesannetega inimesi. Ma võrdleks meie disainerite kogukonda IT maailmaga, kus on olemas nii inimesi, kes oskavad arvutisse ainult komponente kokku panna ja on
erineval tasemel programmeerijad kuni suurte süsteemide administraatoriteni välja.
Disainiteadlikkus ja -maailm on kõvasti edasi arenenud ja kutsestandardeid on meie kogukonnale väga vaja, et oleks hõlpsam aru saada ka nt värbamisel, et mis tasemel ja oskustega inimestega on tegemist.”
Lähemalt saab Kutsekoja uudise ja disaineri kutsestandarditega tutvuda siin:
https://www.kutsekoda.ee/en/disainimaailm-sai-oma-kutsestandardid/
Kuidas ettevõtte coaching võimaldab defineerda ettevõtte ärimudeli olulisemaid komponente ja pakub terviklikku lähenemist ettevõtte arengule