Eesti disainibürood koonduvad ettevõtete kriisist väljumist toetama
Kuidas keerulised asjad lihtsaks mõelda ehk Eesti disainibürood koonduvad ettevõtete kriisist väljumist toetama
Keerulised ajad majanduses on puudutanud või puudutamas valusalt väga paljusid Eesti ettevõtteid ja paljud seisavad silmitsi oma elu suurima väljakutsega. Oleme olukorras, kus protsessid muutuvad üleöö - kontaktivaba elu ja suletud piirid murravad ettevõtluses maha terveid valdkondasid.
See ei ole enam uudis, et kriisiolukorras ja kriisist väljatulekuks valmistudes on kõige õigem aeg tegutseda muutuste nimel, otsides uusi ärivõimalusi, pöörates tähelepanu ka keskkonnahoiule. Üheks võimalikuks päästerõngaks kriisist väljumisel on disain oma kogu laia tegevusspektriga. Seega - hoidke disainerid, strateegid ja arendajad töös!
Eesti Disainikeskuse poolt kokku kutsutud ekspertkogu ja Eesti disainibüroode võrgustiku disainerid veetsid viimased poolteist nädalat lugematuid tunde üheskoos veebiruumis, et arutada, mida ja kuidas saaksid meie kohalikud disainibürood ettevõtetele kriisis abiks olla ning milliste oskustega saaksid nad aidata ettevõtteid kriisist väljumisel.
Nende kokkusaamiste tulemusel valmis ka 15. aprillil kell 13:00 - 15:00 toimuv webinar ‘‘Kuidas saavad disainibürood Eesti ettevõtteid kriisis toetada?‘‘, kus võtavad sõna Eesti Disainikeskuse ekspertkogu liikmed ja disainerid: Dan Mikkin (The Brand Manual), Ionel Lehari (Identity), Jaan Naaber (Neway), Helena Nagel (Dint), Pärtel Vurma (Velvet), Martin Pärn (Iseasi), Kristian Lember (DUX) ja Helena Veidenbaum (Mooncascade). Webinari eesmärk on arutleda, kuidas disainerid ja disainibürood saavad aidata ettevõtjaid praegusest kriisist maksimaalse kasuga välja tulla ning pakkuda välja võimalikke lahendusi/pakette.
Kuidas disainerid saavad ettevõtjatel aidata kriisist maksimaalse kasuga välja tulla?
Kindlasti on ettevõtjaid, kes küsivad, kuidas disain aitab mul praegu restorane, kinosid ja spordiklubisid lahti hoida? Töötajatele palka maksta? Laenusid teenindada? Aus vastus on, et sellisel kujul ei saagi, aga..
Disaini abil on praegu võimalik oma äri, tooted ja teenused kõige nutikamalt ümber mõtestada, et leida uusi teenuseid, tooteid, toimimisviise. Disainerid tegelevad ju oma igapäevatöös erinevate kontseptsioonidega, vormivad ümber teenuseid, loovad tooteid ja märke, visualiseerivad, arendavad tehnoloogiat ning aitavad realiseerida ideid. Disainerite töö on alati olnud tulevikku suunatud, alustades kõigepealt asjadest arusaamisest, info kogumisest, mõtestamisest, jõudes seejärel ka vormilise lahendusteni.
Kuidas täpsemalt disain saab aidata?
Karm aeg nõuab kiireid lahendusi. See ei tähenda aga reaktiivset tegevust – hakkame kohe midagi uut tootma-ehitama – vaid mõtestatud disainiprotsessi. Alustada igal juhul olukorra kaardistusest (tarbijate muutunud käitumismustrid täna ja homme), panna paika plaan (strateegia) ning seejärel luua vajalik lahendus – on see siis toode, äpp või bränd.
Näide 1: Toiduainetööstus
1. Kaardistus – kuidas inimesed veedavad õhtusöögi kvaliteetaega praeguses eriolukorras; mida nad soovivad teha siis, kui eriolukord lõpeb;
2. Strateegia – uutmoodi frantsiisimudel, mis kombineerib toidu tellimist/ise valmistamist / väljas söömist;
3. Teenusedisain – kontseptsioon, mis kirjeldab menüü põhimõtteid, teenindajate tegevust, asukohta ja kohaletoimetamist;
4. Rakendused – ülesanded sisekujundajatele, sisekoolitajatele, visuaalse identiteedi loojatele, kasutajaliidese tegijatele, pakendi disaineritele.
Näide 2: Tootmisettevõtted
1. Kaardistus – tootmisettevõtte puhul, kas selle toodetav kodukaup on sellisel moel vajalik, kas tarbijatel on tekkinud vajadus uute toodete järgi. Traditsiooniliste edasimüüjate nõrgad kohad täna/müügikanalid homme;
2. Strateegia – tooteportfelli ümbervaatamine, otsekontakti loomine lõpptarbijaga;
3. Tootedisain – uute toodete väljamõtlemine ja -töötamine;
4. Teenusedisain – uute jaotuskanalite ja müügiplatvormide loomine;
5. Rakendused – kasutajaliides, müügikommunikatsioon.
Näide 3: Füüsilisest teenusest digitaalseks/uus digitaalne teenus.
Lahenduskäik neile kes soovivad oma toote/teenuse ümber-mõtestada mahukamas plaanis voi turule tuua uut teenust. Siin on oluline koht eeltööl, analüüsil, disainiprotsessil. Aga ka seda saab teha efektiivselt. Võiks sisaldada 2 töötuba.
1: kaardistus, välk-analüüs, probleemituvastus, eesmärgid, ideestamine;
2: kasutajateekonnad, kommunikatsioonifookus, skelett keskkonnale ja rakendamist: disain ja arendus, kiir-testimine, domeen ja hosting.
Töötulemus: digitaalne keskkond (veebikeskkond, e-pood, mobiilirakendus jne).
Mida disainerid täna pakuvad, mis erineb tavaolukorrast?
Levivad müüdid, et disainerite kaasamine on kallis ja seda ei jaksa endale lubada. See ei ole tegelikult nii. Disainerid ei saa kindlasti teha oma tööd tasuta, vaid küsivad selle eest õiglast hinda, aga praegusel kriisiperioodil pakuvad nad suuremat paindlikkust, väiksemat ajakulu ning omavahelisest suuremast koostööst tulenevat sünergiat. Kriisiolukorras pakuvad nad ka suuremat paindlikkust, st ei pakuta ühte pikka pooleaastast protsessi, vaid liikumist väikeste sammude kaupa, pigem nädalaste sprintidena, mis tähendab suuremat paindlikkust mh ka hinnas (korraga makstavad arved on väiksemad, esimene konsultatsioon tasuta jne).
Eesti Disainikeskuse poolt koordineeritavas disainibüroode võrgustikus on 50 erinevat
väga head disainibürood, kes omavahel koostööd tehes ja erinevaid kompetentse
kokku pannes jõuavad kiiremini lahendusteni. Aeg on
luksus, mida disaineritel on hetkeolukorras oluliselt rohkem kui tavaliselt ja
seetõttu saavad nad tavapärasest kiiremini reageerida. Näiteks võib tuua kolm
nädalat tagasi loodud tööjõu jagamise platvormi Share Force One, mis
valmis Velvet disainibüroo inimeste abil ja juhtimisel lausa kahe ööpäevaga.
Millised on meie disainerite oskused ja kogemused?
Meie disainibüroodel on hulgaliselt kogemusi projektidega, kus ettevõttele nö
väljastpoolt pealesunnitud muutus on pöördunud lõpuks võiduks. Kõige aktuaalsem näide on hetkel Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini üliõpilaste poolt loodud isikukaitse visiir. Märtsi viimastel päevadel toimus EKA tööstusdisaini tudengite häkaton, kus loodi kaitsevisiire tervishoiutöötajatele ja klienditeenindajatele. Juhendajateks olid teiste hulgas ka Mihkel Mäll ja Mihkel-Emil Mikk MI/KL stuudiost.
Tulemus: Põhja-Eesti Regionaalhaigla võttiski kasutusele Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt disainitud visiirid. Kokku on Regionaalhaiglal plaanis visiire soetada 4000.
Suurepärane näide pealesunnitud muutusest, mis on hiljem pöördunud võiduks on
ka Iglucraft -
saunatootja, kes soovis 2018ndal aastal hakata müüma saunasid väljaspool
Eestit. Nende vana koduleht ei kandnud endas aga sõnumit, mis oleks olnud
arusaadav inimesele, kes ei tea saunatraditsioonidest midagi. Appi kutsuti DUX
disainibüroo, kelle poolt tehtud veebileht on noppinud ohtralt auhindu ka
välismaistel disainikonkurssidel ning tagatipuks ostis ka David Beckham sauna
oma hoovi. 2019. aastal laienes saunatoomine veelgi.
Neid näiteid, mil
disainibüroo kaasamine õigel ajahetkel on veelgi ning nendega võib tutvuda
Eesti Disainikeskuse disainiblogis. Selle, mida täpselt oleks
konkreetsele ettevõttele vaja, peab muidugi üheskoos disainibürooga välja
töötama, vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele /võimekustele.
Praegu oma ettevõtte tulevikku planeerides, on väga hea
võimalus mõelda ka keskkonnasäästlikkuse peale. Et disainida väiksema
keskkonnamõjuga tooteid ja teenuseid ning minna nende arendamisel üle
ringmajanduse põhimõtetele, saab Eesti Disainikeskuse kaasabil tellida
ringdisaini auditeid ja sprinte. Täpsemat infot saab info@disainikeskus.ee
Kuidas koostööd disainibürooga alustada?
Alustuseks kutsume ettevõtteid webinarile ‘‘Kuidas saavad disainibürood Eesti
ettevõtteid kriisis toetada‘‘, mis toimub 15. aprillil 13:00 - 15:00 ZOOM keskkonnas. Webinarile on eelnev registreerimine kohustuslik ning seda saab teha siin.
Webinaril osalevad
Eesti Disainikeskuse ekspertkogu liikmed: Dan Mikkin (The Brand Manual), Ionel
Lehari (Identity), Jaan Naaber (Neway), Helena Nagel (Dint), Pärtel Vurma
(Velvet), Martin Pärn (Iseasi), Kristian Lember (DUX) ja Helena Veidenbaum
(Mooncascade).
Eesti Disainikeskuse disainiblogis on kokku koondatud ka disainibüroode võrgustiku kompetentsid ja erinevate büroode pakkumised ettevõtetele või avalikule sektorile praegusel ajahetkel. Nendega saab tutvuda siin.
Disainibüroode juhtumiuuringud