Disainijuttude järelkaja: Disainisüsteem – mitte lisatöö, vaid investeering

16.12.2025

Kas olete märganud, kuidas ühe ja sama süsteemi sees on sama funktsionaalsus lahendatud erinevalt? Kuidas taotlemise sammud on ühes vaates ühtemoodi ja teises teistmoodi? Kuidas sorteerimine ja filtreerimine töötab ühes tabelis ühtemoodi, aga teises näeb välja ja käitub teisiti? Disainisüsteem on taaskasutatavate komponentide ja nende juhiste kogumik. Disainisüsteem ei ole vaid värvipalett ja tüpograafia valik, see hõlmab endas kõiki taaskasutatavaid komponente nagu näiteks vormielemendid, nupud, sisukord, lingid, teavitused ja palju muud, lisaks sellele defineerib näiteks ka iga komponendi käitumist mobiiliseadmes.

Disainisüsteemi olemasolu hoiab ära ülaltoodud probleemid ning see ei peaks olema juhuslik kõrvalsaadus või disaineri/arendaja entusiastlik lisatöö. See on igas digitaalses tootes oluline, eraldi tähelepanu ja pidevat haldust vajav osa projektist. Hästi toimiv disainisüsteem on elav kokkulepe disaini ja arenduse vahel – pidevalt arenev tervik, mis vajab pidevalt uuendamist.

Disainisüsteem aitab tulevikus projekti aega kokku hoida, hoiab kasutajate jaoks kasutusmugavuse ja visuaali ühtlasena ning tekitab tuttava süsteemi käitumise olenemata sellest, millist vaadet või protsessi kasutaja parasjagu läbib.
TEDI (Terve Eesti Disainisüsteemi) näitel oleme arvutanud välja et ühe komponendi disainimiseks, arendamiseks, testimiseks ja dokumenteerimiseks kulub umbkaudselt 41 tundi. Kui arendajad ei ole teadlikud olemasolevast komponendist või disainerid loovad iga vaate jaoks aina uusi lahendusi, teadmata, et sarnane asi on juba loodud, võib see lisakulu kiiresti kasvada nädalateks või kuudeks.

Sageli ei arvestata disainisüsteemi puudumise hinda otseselt eelarvesse. See väljendub korduvates aruteludes, ümbertegemistes, erinevates lahendustes ja kasutajate segaduses – kulus, mida on raske mõõta, kuid lihtne tunda.

Disainisüsteemist tasub mõelda kui legoklotsidest. Klotsid on kasutamiseks valmis, läbimõeldud, testitud, disainitud ja arendatud. Disainer võtab kastist vajalikud klotsid ja paneb need kokku vastavalt projekti vajadustele, ilma et peaks iga kord samu klotse uuesti leiutama.

Kui projekti võtab üle järgmine disainer või arendaja, on kasutusel samad klotsid. Nii ei teki olukorda, kus meeskonna vahetudes muutub käekiri ja süsteemi tekivad uued, juba olemasolevate komponentide variatsioonid. Kui disaini on vaja muuta, saab muudatus teha juba disainisüsteemis – siis jõuab see korraga kõikidesse kohtadesse, kus komponenti kasutatakse, säilitades samal ajal ühtsuse. See tagab süstemaatilise järjepidavuse - Muudatused komponentides toimuvad teadliku otsuse tagajärjel ning juhuslikke erandeid ei teki.

Miks arendusprojekt peaks sisaldama disainisüsteemi?

1. Hoiab kokku ressursse – aega ja raha, nii disaini kui arenduse poolel
2. Hoiab kasutajate jaoks kasutusmugavuse ühtlasena
3. Hoiab visuaali järjepidevana
4. Kiirendab arendus- ja disainiprotsessi, lõpptulemus valmib kiiremini
5. Vähendab vigu ja ebatäpsusi, sest lahendused on läbi mõeldud ja testitud
6. Toetab skaleerimist, kui süsteem või tiim kasvab
7. Loob ühise keele disaini ja arenduse vahel

Kellele sellest kasu on?

Kõigile.

Disaineril on vähem leiutamist ja rohkem päris probleemide lahendamist. Arendajal on vähem otsustamist ja nullist loomist, rohkem järjepidevust ja selgust. Tooteomanikule ja ärile on kiirem võimalus toode või teenus kasutajateni tarnida ja vähem ümbertegemist. Kasutajale on vähem õppimist ja rohkem usaldust süsteemi vastu.
Disainisüsteem ei ole ühekordne investeering, vaid pidevat hooldust vajav tööriist. Kuid mida varasemas etapis see teadlikult luua ja seda jooksvalt hallata, seda vähem tuleb tulevikus maksta ebaühtluse ja ümbertegemise hinda.

- Kärolin Kivisikk, Bitwebi disainer ja TEDI disainisüsteemi peadisainer

4.detsembril toimunud Disainijutte: Disainisüsteemide köögipool TEDI näitel saab järgi vaadata SIIN