Disaini potentsiaali rakendamiseks ettevõttes on vaja pädevaid disainijuhte
Eestis disainimaastik on kirev ja täis andekaid disainereid. 2022. aastal jõudis Eestisse rahvusvaheline disainijuhtide koolitusprogramm GROW Design Leadership Programme, ja esimesel kümnel Eesti disaineril avanes võimalus sellest osa võtta. Nüüd on meil põhjust rõõmustada, sest kõik 10 said novembris kätte oma tunnistused ja Eesti sai 10 rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentset disainijuhti.
Uurisime koolituse läbinud disaineritelt, mida neile programmis õppimine andis ja miks on oluline, et Eesti disainijuhtidel on võimalik selles programmis osaleda. Järgnev artikkel on kokkuvõte vestlusringist, kus osalesid programmi läbinud Pärtel Vurma disainibüroost Velvet, Janno Nõu disainibüroost Iseasi, Kaili Kallas disainibüroost Brand Manual ja Dan Mikkin disainibüroost Mikkin & Mikkin.
Alustame sellest, kes või mis on disainijuht?
Eestikeelne sõna disainijuht on siiani endas sisaldanud kahte erinevat mõistet. Üks on design leadership, eesti keeles disainijuhtimine ja teine on design management, mille puhul võime kasutada eestikeelset mõistet disainikorraldus. Disainikorraldaja ehk design manager on operatiivtasandi juht, operatsioonide juht. Design leader ehk disainijuht vastutab strateegilise vaate eest. Ta on disainivaldkonna kogemustega funktsionaalne juht, kes suudab disaini rakendada nii, et see aitab maksimaalselt kaasa ettevõtte või organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, suhestab disaini ettevõtte äri ja strateegiaga. Ehk ta loob ühenduse disaini ja ettevõtte teiste funktsioonide vahel, võimaldab ja võimendab nende koostööd ja koosloomet. Lisaks oskab ta disaini rakendamise mõju mõõta. Disainijuht saab aru, keda on vaja meeskonda kaasata eesmärgi saavutamiseks, tõmbab meeskonna kaasa ja annab nende tegevusele sihi. Disainijuht paneb paika sammud eesmärgi saavutamiseks ja hoolitseb kogu protsessi käigus, et kõik meeskonna liikmed hoiaksid sama suunda võiduka lõpuni.
Kas GROW programm on suunatud disainijuhtidele või disainikorraldajatele?
Grow koolitus puudutas mõlemat ja tõi arusaama, et seni Eestis kasutuses olnud disainijuhi mõistes sisalduvad tegelikult need kaks erinevat poolt. Eesti kontekstis võib sageli siiski olla nii, et mõlemat rolli täidab üks inimene.
Päris palju GROW programmist sõltub sellest, kes programmis parasjagu õpivad, milline on nende taust. Meie grupis olid küll erinevate kogemustega inimesed, kuid kõigil tekkis soov disaini rohkem sisse tuua strateegilist vaadet. Juhul kui grupp koosnes pigem inimestest, kelle tegevus on disaini operatiivse poole eest vastutamine, töötab GROW programm ka nende jaoks, lihtsalt teistsuguse rõhuasetusega.
Mida saate praegu programmi läbinuna öelda, mida oskate rohkem või paremini, kui oskasite varem? Mida andis disainijuhtimise koolitus teile ja mis lisaväärtuse annab see teie agentuurile ja tellijale?
Koolitus andis eelkõige põhjaliku teadmise sellest, kuidas strateegiliselt rakendada ja juurutada disaini võimalusi organisatsioonis. Tegemist on tervikliku vaatega disaini juhtimise osas ja koolitusel kasutatakse parimaid (maailmaklassi) näiteid suurtest ettevõtetest. Kõik see oli muidugi tänu väga heale koolitajale ja koolitusmaterjalidele.
Pärtel Vurma: “Kõige suurem väärtus või mõju minu jaoks on see, et koolitus tekitas struktuuri, süsteemi ja seosed erinevate vastutusvaldkondade vahel, mille eest disainijuht tegelikult vastutab. Kuidas kirjeldada disainiprotsessi, mõõta disaini kvaliteeti, disaini loodavat väärtust või esitleda disaini tulemeid ja kuidas kirjeldada võimalikult hästi disaini ülesannet. Sellel kõigel on omavahelised seosed ja õigel ajal tuleb keskenduda õigetele asjadele ning see süsteem kokku panna.
Kuigi kõiki neid tegevusi teevad disainerid ja disainiettevõtted oma igapäevases töös niikuinii, siis võib-olla mitte nii teadlikult või süsteemselt. Süsteemsus võimaldab tõenäolisemalt saavutada edu projektis ja tekitada paremat koostööd tiimiliikmete vahel. Ükskõik, kas siis disainitiim omavahel või disainerid koostöös kliendiga."
Dan Mikkin: “Koolitusel tuli väga selgelt sisse ka äriline pool. Disain ei ole vormistamise küsimus, disainijuhid on kliendi äri edenduse osa. Mis on ettevõtte äristrateegia, mis on äri eesmärgid? Kuidas leida oma ringmajanduse mudelit? Kõik tiirles äri ümber. Koostööprotsess disainijuhiga pole lihtsalt tore meeskonnaharjutus, vaid tegelikult aitame luua konkurentsieelist.”
Janno Nõu: “Minu jaoks oli võib-olla kõige suurem leid selles, et kui varem on disain olnud justkui eraldi asi, mis suhestub äripoolega, siis meie koolitaja Franz Joziasse lähenemine oli kindlasti see, et disain sisaldub tervenisti äris. Ta on äri osa. Disain ei saa tulla väljaspoolt, et teha midagi ära, vaid ta peab tulema seestpoolt.“
Mis vahe on disainijuhil, kes on läbinud Grow Design Leadership Programme koolituse ja sellel, kes ei ole?
Põhiline vahe on see, et sa võtad ülesande, oskad selle tõlkida nii-öelda disainiprojekti eesmärkideks ja siduda siis ülesande ettevõtte või organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega.
Disainijuht oskab aru saada organisatsioonist, kellega ta töötab ja kaasata õigeid inimesi. Disainijuht saab aru, kuidas siduda disain ettevõtte olemasoleva strateegiaga ja jõuda puuduolevate tükkideni.
Grow programm ei ole töötuba, kus õpid mõne üksiku tööriista kasutamist. Pigem õpetab see teistmoodi mõtlema, luues võrgustiku kogu protsessi taha, et see oleks rohkem süstematiseeritud.
Disainijuht, kes on Grow programmi läbinud, suudab luua koostööpartnerile süsteemi, et kui ta lõpetab koostöö firmaga ja keegi teine sinna tuleb, siis neil on lihtsam uuesti tema tehtud tööst aru saada. Kogu sõnavara, lähenemine ja presenteerimise viis viib seda natuke rohkem ärile lähemale.
Õppisite programmis, et disaini rakendamise mõju on võimalik nii mõõta kui ka võimendada. Kas tõesti on võimalik selle abil edu planeerida ja millist lisaväärtust pakub disaini mõju mõõtmine rakendajale või siis tellijale ja kuidas? Kas see aitab vältida ka vigu?
Vigu peab tegema. Disainijuht ei saa garanteerida edu, aga saab märkimisväärselt suurendada võimalust, et kui midagi ellu viia, siis see ka toimib. See on disaineri roll.
Kõige suurem väärtus disaini rakendamise mõju hindamisel on juba selle teadvustamine, et disaini mõju on üldse mõõdetav. Kui hakkame midagi mõõtma, siis järelikult peab olema kokkulepitud eesmärk ja sõnastatud ootus saavutatavale mõjule. See on esimene samm, mis tihtipeale disainiprojektides jäetakse häguseks. Sõnastatud eesmärgid loovad eelduse, et paremini planeerida disainiprotsessi, hinnata töö kvaliteeti ja anda disaineritele argumenteeritud tagasisidet. Mida suurem on disaini oodatav mõju, seda suuremad on ka riskid, kui disaini oskuslikult ei rakendata.
Üks koolituse plusse on see, et ta paneb kogu protsessi süsteemselt toimima ja annab vajalikud metoodikad. See aitab varakult tuvastada võimalikke vigu, mis tekiksid meetodite vahelejätmisest. Näiteks, kui sa jätad kasutajauuringu ära, siis kasutades Grow metoodikat ja struktuuri, tuleb üpris kiiresti välja, et eesmärki ei ole võimalik saavutada. või ressurss ja eesmärk ei ole tasakaalus.
Programmist omandatud struktuuri abil teab disainijuht, mida ja miks ta teeb. Disainijuhi kindel nägemus tervikpildist ja disainiprotsessi läbimõeldud struktuur annab tellijale kindlustunnet, et jõutakse soovitud eesmärgini.
Mis on kolm kõige olulisemat teadmist ja oskust, mida see programm teile andis?
Dan Mikkin: “Minu isiklik top kolm on disainijuhtimine versus disainikorraldus, teine on disainiprotsess ja kolmas ülivõrdeline blokk oli disaini poolt loodava väärtuse mõõtmine.“
Pärtel Vurma: “Minu top kolmes on esimesel kohal disaini poolt loodava väärtuse mõõtmine, sellest rääkimine enesekindlamalt ja mõõdikute defineerimine koos kliendiga. Samuti disaini kvaliteedijuhtimine. Kui disaini kvaliteedi teema on tavaliselt üpris ebamäärane, siis see moodul aitas läbi mõelda, milliste kriteeriumide alusel üldse seda mõõta. Programm andis väga hea loogilise raamistiku. Kolmas on disainijuhi rolli ja vastutusvaldkondade süsteemne mõistmine.“
Janno Nõu: “Mulle väga meeldis disaini suhestumine äriga. See oli väga hea just meile, konsultatsiooniettevõttele.“
Kaili Kallas: “Disaini väärtuse süsteemne mõõtmine oli ka minu jaoks oluline uus teadmine. Teiseks tooksin välja disaini kvaliteedi mooduli, kus õppisime seadma kriteeriume kvaliteedi hindamiseks. Vältimaks “meeldib - ei meeldi’' vaidlusi või “tee veel variante” tagasisidet, vaid lähtuda kokkulepitud kriteeriumidest, mille alusel tehtud tööd hindame. Programm andis osalejatele ka ühise eesmärgi, et peaksime disaini ärilist väärtust rohkem kommunikeerima ja mitte igaüks eraldi, vaid valdkonnana. Disain ei ole ainult lamp või tool ja disain ei ole ka reklaami või brošüüri küljendamine. Disain tegelikult ongi sinu tööriist äri edendamiseks.“
Rääkides jätkusuutlikkusest kui ühest olulisest tulevikusuunast ja selle rakendamisest disainiprotsessis, kuidas te sellele programmis lähenesite?
Grow koolitusel on design for humanity moodul, kus ühe tööriistana tutvustati design for humanity pathfinder’it. Ühest küljest saab sellega mõõta konkreetse ettevõtte küpsust jätkusuutlikkuse kontekstis, teiseks kirjeldab teekonda, mida läbida, et vastutustundlikuma ettevõttena toimetada.
Jätkusuutlikkuse areng on praegu väga kiire ja tuleb kohe ettevõtjate või organisatsiooni juhtide lauale väga aktuaalsena kohe homme. Täna on energiakriis rohepööret veidi pidurdanud, kuid varsti muutub sellega tegelemine kiireloomuliseks paljude ettevõtete jaoks. Design for humanity andis tööriistad, mida kasutada ettevõtte küpsuse hindamiseks ja jätkusuutlikkuse teekaardi loomiseks.
Täna puudub selge ootus, et jätkusuutlikkuse temaatikaga võiksid disainerid väga kvaliteetselt tegeleda. Rohepöörde ja jätkusuutlikkuse eksperdid justkui on olemas, aga tegelikult on disainijuhid sellel teemal ennast harinud. Disaini abil saab selliste muudatuste protsesse planeerida, prototüüpida, raamistada, eesmärgistada. Me oleme väga suure potentsiaaliga ressurss, mis saab aidata ettevõttel edasi liikuda ja siduda jätkusuutlikkus oma strateegiliste eesmärkide ja äriga.
Kui võtta kõik kokku, siis meie jutuajamisest tuleb välja, et tegelikult ei saa küsida, mida te teete teistmoodi, vaid te saate nüüd hoopis öelda, et näete laiemat pilti kogu disainiprotsessist?
Laiemalt ja sügavamalt. Võiks öelda, et erinevate disainivaldkondade superstaarid võivad teha enda distsipliinis ja enda ülesannete raames väga suurepärast tööd, aga selle mõju ülejäänud ettevõttele või muudesse tegevustesse on tihtipeale juhuslik ja juhtimata. Lõpptulemus ei pruugi tingimata olla ebakvaliteetne, aga see mõju, mis sellel võiks olla, jääb olemata.
Tegelikult on Eestis ilmselt päris palju neid inimesi, kes tegelevad disainijuhi tööga. Teadmata tegelikult, et nad sellega tegelevad. Neil oleks kindlasti kasu GROW programmi läbimisest.
Ja lõpetuseks… Miks soovitaksid seda teistele disaineritele?
Helen Illend: “Koolitusel on juttu süvendatud viisil disaini tulevikuteemadest. Kõik iseseisvad ülesanded on arendavad, nende läbi töötamine annab värske pilgu oma igapäevasele tööle. Eriti soovitan ma seda koolitust tootedisaini valdkonnas toimetavatele inimestele. Selleks, et kohalik tööstus teeks muutuse disainikesksema mõtlemise suunas, peab olema inimesi, kes on võimelised seda muutust läbi viima ja investeeringute üle otsustajaid oma teadmistega mõjutama. Kui tahad disaineritena päriselt kaasa rääkida, siis pead õppima ja arenema.“
Jukka Halttunen: “Mina soovitaksin seda kindlasti enda harimiseks ja oskuste kasvatamiseks. Koolituse töömaht ja ajaline jaotus on tehtud nii, et koolitust on võimalik läbida töö kõrvalt. Seega see sobib väga hästi töötavale disainerile.“
Tanel Kärp: “Soovitan koolitust kindlalt teistele disaineritele, sest see aitab teil oma potentsiaali paremini mõtestada ja rakendada. Koolitus on kaasahaarav, silmaringi laiendav, teoreetiliselt mahukas, ent samas väga praktiline.“
Intervjuu disainiagentuuriga Platvorm