Saagem tuttavaks: Disainikeskuse uus juht Tiia Vihand

Septembrist asus Eesti Disainikeskust juhtima pikaajalise ülikoolides töötamise kogemusega Tiia Vihand, kes muuhulgas aitas pea kümme aastat tagasi käivitada ka Eesti Disainikeskust. 

tiia vihand, disainikeskus

Olen disainivaldkonnaga olnud vähem või rohkem seotud ligi kakskümmend aastat, kui asusin 2007. aastal tööle Eesti Kunstiakadeemiasse. Aastatel 1997 - 2005 töötasin Eesti Kunstiakadeemias rektori abi, välissuhete prorektori ja arendusprorektorina, 2002 - 2008 osalesin Eesti Disainikeskuse (EDK) loomise ettevalmistamisel ning käivitamisel ning olin TTÜ esindaja esimeses EDK nõukogus, 2010 – 2013 osalesin Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise ühisõppekava „Disain ja tootearendus” väljatöötamises ja käivitamisel.

Mida ma oskan öelda peale esimesi nädalaid Disainikeskuse juhina?

Kõigepealt tahaksin tunnustada EDK meeskonda ja keskuse varasemaid juhte Ruth-Helene Melioranskit ja Jane Oblikat. EDK poolt seni tehtu on muljetavaldav. Disainikeskus on muutunud tunnustatud disainivaldkonna edendajaks, kasulikuks partneriks nii disaineritele, ettevõtjatele, kui avalikule sektorile ning viinud läbi olulisi projekte, mis on väärtustanud head disaini, kasvatanud ühiskonnas arusaama disainist ja disainmõtlemisest ning loonud disainiteenustele turgu.

Olles järgmisel aastal tähistamas EDK 10. sünniaastapäeva, on paslik tagasi vaadata keskuse asutamisel seatud eesmärkidele: disainikeskuse asutamise laiemaks eesmärgiks oli kaasa aidata Eesti ettevõtluse arengule ja heade Eesti toodete tekkimisele, edendades selleks disainialaseid teadmisi erinevates sihtgruppides, disaini rolli tootearenduses ning viies kokku asjassepuutuvaid erinevaid osapooli ja edendades nende omavahelist koostööd. EDK loodi eesmärgiga toetada, kavandada ja viia ellu erinevaid disaini ja selle kasutamist edendavaid tegevusi, olles nii disainivaldkonna infopunkt, elukestva õppe korraldaja kõigile huvigruppidele, valdkonna arvamusliider, disainielu katalüsaator, erinevate disainist huvitatud organisatsioonide koordinaator ja koostöö organiseerija ning valdkondlik analüüsikeskus. Need eesmärgid on aktuaalsed ka praegu.  

Ettevõtluse ja avaliku sektori suunal on tehtud juba palju. Loodud on disainibüroode andmebaas, muutes tellija jaoks sobiva disainibüroo leidmise lihtsamaks. Väga edukalt on käima läinud Disainibuldooser, ootan huviga uusi edulugusid ja loodan, et Disainibuldooser 3-le järgneb peagi ka Disainibuldooser 4. Disainibuldooserit täiendab koostöös EAS-ga läbiviidav tootearenduse meistriklass, mis pakub ettevõtetele tuge rahvusvaheliselt edukate toodete või teenuste väljatöötamiseks ja kus saab osaleda kuni 50 ettevõtet. Toimunud on märgatav teadlikkuse ja huvi kasv disaini kasutamisel avalike teenuste arendamisel.  

Nõudluse kasvuga kaasnevad kõrgendatud ootused pakkumise kvaliteedi osas. Näen, et oluliselt vajab tugevdamist veidi tagaplaanile jäänud elukestva õppe toetamine. Ülikoole ühendava organisatsioonina soovin ülikoolide ja erialaorganisatsioonidega koostöös tuua sihtgruppideni huvitavaid esinejaid ning põnevaid disainiteemasid valdkonna uuematest arengutest maailmas ning pakkuda nii disaineritele kui ettevõtjatele disainiteemalisi koolitusi.

Nüüd oleks õige aeg läbi viia ka uus disainikasutuse uuring, viimane uuring, mis käsitles disainikasutust Eesti ettevõtetes ning disainerite tööhõivet, on tehtud aastal 2013. Uuring annaks sisendit takistuste ja ootuste osas ning olulist infot uute programmide ning täiendusõppe korraldamiseks nii disaineritele kui ettevõtjatele.

Tulles haridussektorist, on mul kahju, et disainikeskuse algusaastatel toimunud töötoad gümnaasiumides, mille eesmärgiks oli huvi tekitamine koolinoortes disaini ja tootearenduse vastu, inseneride ja disainerite elukutse vastu, enam ei jätku. Tahaksin selle tegevuse kaasaegsemas formaadis taaskäivitada.

Koostöö valdkonna organisatsioonidega Eestis ja rahvusvaheliselt on arenemas. 18 kuud on EDK juhtimisel tehtud tööd valdkonna arengukava koostamisega, et ühendada jõud valdkonna arenguks ja leppida ühiselt kokku olulisemates tegevustes. Loodan, et arengukava lõplikul valmimisel saab sellest dokument, mis leiab kõigi osapoolte heakskiidu ning aitab valdkonda üheskoos ja süsteemsemalt arendada. Üks esimesi ja lihtsamaid samme süsteemsema koostöö poole oleks aga parem valdkonna info koondamine ja vahendamine.

Ees seisavad huvitavad aastad!