18 kuuga disainivaldkonna arengukavast DesignEstonia programmini
Poolteist aastat tagasi algatatud disainivaldkonna arengukava koostamine on jõudnud lõpusirgele ja jagame teiega pika protsessi tagamaid ja õppetunde.
KELLELE JA MIKS?
Alustame algusest – Veronika Valk-Siska utsitamisel võttis Eesti Disainikeskus 2015. aasta lõpus eest vedada valdkondliku arengukava koostamise. Disain on igal pool ja kõikvõimalikes nähtavates ja nähtamatutes vormides meie ümber ja see teeb valdkonna nii kompleksseks, et isegi ühtsetes definitsioonides on keeruline kokku leppida. Ometigi me soovime, et head disaini oleks meie ümber rohkem. Ja mitte ainult meie ümber, vaid head disaini võiksime ka väljapoole hea hinna eest müüa, ikka nii, et sellest sündiv väärtus Eestisse jääks. Organisatsioone, kes disainivaldkonnas ja selle servas toimetavad, on samuti mitmeid, kõigil omad eesmärgid ja tegevused. Samas adume me kõik, et valkonnas on mitmeid barjääre. Disaini mõju suurendamiseks on vaja kokkulepet ja koostööd, ükski osapool eraldiseisvalt ei suuda valdkonnaüleseid probleeme lahendada. DesignEstonia programm on püüd kokku leppida, mis ja miks on oluline disainivaldkonna arenguks. Selline kokkulepe on eelkõige vajalik valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. Läbi nende organisatsioonide saab valdkonda eest vedada, arendada, juhtida.
18 KUUD TEEL
Asusime teele kindlas usus kogu protsess alt üles ehk oma jõududega ja valdkonna organisatsioone maksimaalselt kaasates ette võtta. Eelarveks täpselt 0 eurot. Nüüd saame öelda, et liiga kerge vaid motivatsiooniga “et elu paremaks muutuks”, kedagi kaasata ei ole. Ühtegi teist organisatsiooni eest vedavat rolli võtma panna ei õnnestunud – sellega kukkus kokku meie esialgne plaan luua arengukava paralleelselt töötavates töögruppides.
Hakkasime astuma ja programm sündis 4 suure sammuna – mõnda neist võtsime korraga. Sammud järgivad loogilist disainiprotsessi – mõista probleemi, tunne kasutajat, loo toimiv lahendus. Prototüüpimine ja elluviimine tulevad hiljem.
I samm – disainivaldkonna ökosüsteemi kaardistus ja barjäärid (märts 2016 – august 2016)
Aprillis- mais 2016 viisime läbi mitu töötuba, mis vaatasid nii tulevikku kui kaardistasid olevikku. Kokku saime pika nimekirja valdkonna barjääridest, mis valdkonna arengut takistavad. Programmi jõudsid nendest olulisemad. Just nende barjääride ületamiseks hakkasime otsima kokkulepet tegevuste osas.
Kasutatud tööriistad (mõistmine): Hope/Fear Cards; Disainivaldkonna ökosüsteemi kaardistus; SWOT kaardistus, SWOT valideerimine neljas olulises sihtgrupis (on-line küsitlus).
II samm - visioon, missioon (august 2016)
Design Estonia programmi loomisel mängis olulist rolli Eesti Disainikeskuse nõukogu (Maire Milder, Pirko Konsa, Tauno Otto, Kristjan Jagomägi, Markko Karu, Hede-Kerstin Luik, Kristjan Mändmaa, Kärt Summatavet). Kokku sai nõukoguga sel teemal maas istutud neli korda. Kõige olulisem tulemus on valdkonnale visiooni välja pakkumine. Visioon “Eestis kavandatakse muutusi lähtudes inimeste väärtustest ja vajadustest” sai alguse nõukogu augustikuusest visioonitöötoast, mille esialgse versiooni kirjutas nõukogu esimees Markko Karu. Mõni nädal hiljem panime visiooni proovile disainivaldkonna raskekahurväe ette – Martin Pärn, Jan Plaan, Tajo Oja ja Janno Siimar võtsid selle töötoa raames pulkadeks lahti ja lisasid natuke inimlikkust. Ja mitte väheoluline on fakt, et sedasama valdkonna visiooni kasutas ka Riigikantselei juurde loodud avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm oma lõppraportis, mida tutvustatakse lähiajal valitsusele. Seega oleme me juba DesignEstonia programmiga riigijuhtimisele mõju avaldanud.
III samm - eesmärgid ja tegevused (august 2016 - august 2017)
Mida peab tegema selleks, et visiooni ellu viia ja valdkonna barjääridest üle saada? Keda me oma tegevuste kaudu ja kuidas mõjutada tahame? Nendele küsimustele vastamiseks on läinud kõige suurem energia, sest nagu eelpool mainitud sihtgruppe, huvigruppe ja seotud osapooli on valdkonnas väga palju. Viisime läbi ideestamise töögruppe sihtgrupiti (avalik sektor, ettevõtted, disainibürood), EDK nõukogus ja individuaalselt inimestega kohtudes. Üks täiesti uus formaat, mis ellu kutsuti on disainihariduse ümarlaud.
Rivistasime kõik saadud ideed üles ja peegeldasime valdkonna organisatsioonidele tagasi (märts 2017). Kõige suurem nüke edasiminekuks tuli Evelyn Sepalt, kes olles töötanud väga erinevatel positsioonidel alates poliitikust, lõpetades Teenusmajanduse Koja juhatamisega, teatas resoluutselt, et kogu tegevuskava keskendub liigselt olemasoleva olukorra kirjeldamisele ja ei vasta poliitikakujundajate ja otsustajate küsimustele. Keskenduda tuleb konkreetsetele tegevustele, vastates küsimustele: Miks? Mida? Mis mõjuga? Kuidas tulemust mõõdame ja kes tegevust eest veab? Mõistsime, et tegevuste arvu tuleb oluliselt piirata, seada prioriteedid ja tegevused sisustada vastates püstitatud küsimustele. Nii sündis nimekiri esialgu 17st ja hiljem 16st tegevusest, mis täidavad 6-t strateegilist eesmärki. Disainivaldkonna kirjeldus ja ökosüsteemi barjäärid, mis paberi esiotsa täitsid, liikusid lisadeks. Sarnane silmi avav kohtumine toimus Pirkko Konsaga, kes samuti üsna resoluutselt teatas, et ükski poliitik/otsustaja ei hakka 50 lehekülge lugema, kõik mida me saavutada tahame tuleb panna ühele A4-le. Kohtumisest Pirkkoga sündis strateegiliste eesmärkide omavahelise seose joonis. Ja veel üks kohtumine, mis mängu muutis. Dan Mikkin Brand Manualist, kellele olime usaldanud tegevuskava graafilise disaini, püstitas kohe esimese asjana küsimuse – mis on lapsukese nimi? Ja tõesti ei olnud meil selleks hetkeks head nime. Olime kohtumisest avaliku sektori esindajatega arusaamisele jõudnud, et arengukavaks (eriti veel riiklikult kinnitatud arengukavaks) meil ambitsiooni ei ole. Pigem on tegemist tegevuskavaga. DesignEstonia oli läbi käinud Eesti disaini kvaliteedimärgina mitmel kohtumisel. Bränd Estonia raames oli juba loodud ka visuaalne sõnamärk ja otsustasime laiendada märgi tähendusvälja kogu programmile. Programm sisaldab ühe tegevusena ka DesignEstonia ühisturundusplatvormi.
Design Estonia
märk tähistab toodet või teenust, mille disaini on sihipäraselt investeeritud
ja mille konkurentsieeliseks on läbimõeldud disain.
Tänaseks on 16 valdkonnas peamiselt uut algatust ära
kirjeldatud ja kõikidele organisatsioonidele programmi pea lõplik versioon ka
saadetud.
Kasutatud tööriistad (ideestamine): süvaintervjuud, fookusgrupid - ideede valideerimine kolmes olulises sihtgrupis, väärtuspakkumise lõuend.
IV samm - kommunikatsioon ja jagamine
Juba oleme astunud samme programmi tutvustamiseks otsustajatele. Oleme teinud tutvustavad esitlused kultuuriminister Indrek Saarele, EAS-i ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele ja mitmele teisele seotud osapoolele.
PALJU MAKSAB?
Võib-olla tekitab küsimusi, miks tegevuskava lõpeb konkreetsete rahanumbritega, kas programmi eesmärk on organisatsioonidele raha küsimine? Siin saan vastutuse lükata Kultuuriministeeriumile, kelle selge ülesandepüstitus asekantsler Hillar Seina suu läbi on näha konkreetseid numbreid, mida üks või teine tegevus maksab. Kokku on investeering disainivaldkonna arenguks uute tegevuste näol kokku 1,15M € aastas, sh Kultuuriministeeriumi panus 930 000€.
JÄRGMISED SAMMUD:
1. DesignEstonia lõplik viimistlus (sh mõisted, toimetamine, kujundus) jääb Eesti Disainikeskuse uuele juhile Tiia Vihandile
2. Disainikoda – DesignEstonia programmi elujõulisuse seisukohalt hädavajalik valdkonna organisatsioonide ümarlaud, peaks tulema esimest korda kokku juba septembris. Disainikoda on koht, kus programmi teemasid/tegevusi/prioriteete/konktreetseid järgmisi samme ühiselt arutada. Pikemas perspektiivis ka uusi eesmärke/tegevussuundi seada. Siis ei tohiks realiseeruda ka osaliste kõige suurem hirm, mille 2016. aasta kevadel kaardistasime – “sünnib järjekordne surnud paber”.
3. Disainibüroode ekspordiprogramm – sündis disainibüroode vajadustest ja käivitub EAS-i loomemajanduse rahade toel juba sel sügisel – projekti juhib Marii Reimann (EDK)
4. Disainivaldkonna mõju-uuring(ud) – käimas on loomevaldkondade kaardistus ja septembris algavad ettevalmistused disainikasutuse uuringuks ettevõtluses ja avalikus sektoris. Protsessi veab eest Kultuuriministeerium ja Anu-Maaja Pallok.
ÕPPETUNNID?
- disainitööriistad aitavad kohtumisi struktureerida ja
inimesi teemasse viia, saad laiapõhjalise pildi olemasolevast olukorrast;
- kaasamine on aega ja ressursse nõudev protsess aga
sihtgruppi kaasamata tulemust ei tule;
- sisuliselt viivad edasi üks-ühele kohtumised ja
süvaintervjuud oma valdkonna proffidega, nende motiveerimine ja nendega aja
leidmine on keeruline;
- liigu edasi nendega, kelle jaoks teema on oluline ja kes
tahavad panustada;
- abiks on tugev nõukogu, kes näeb suurt pilti, aitab
visiooni luua ja osaleb hilisemas müügiprotsessis (selles rollis on hetkel EDK
nõukogu ja meeskond);
- eest vedamine ilma eelarveta tuleb alati kellegi isikliku motivatsiooni
ja tahte arvelt.
Töötubasid oli kokku: 17
Töötubades osales kokku: 75 inimest
Kel on huvi kogu programmi lugeda, kirjutage palun Maris Oravale: maris@disainikeskus.ee
Jane Oblikas
August 2017
Habitare messikülastus ja Stefan Nilssoni seminar