Disainikeskuses räägiti sotsiaalsest disainist
Töötoas osales esindajaid Heateo SA-st, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist, Eesti Kunstiakadeemiast, Sotsiaalsete Ettevõtete võrgustikust, Mulgimaa Arenduskeskusest, Tallinna Linna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, ettevõtetest Premadesign ja Tradehouse.
Sotsiaalne disain (social design, human-centered design (for social innovation), design to improve life) ehk disainiprotsessi kasutamine sotsiaalprobleemidele lahenduste otsimisel on maailmas viimase 15 aasta jooksul järjest enam hoogu kogunud. Disainereid on kaasatud eakatele suunatud sotsiaalpoliitika planeerimisse, kuritegevuse vähendamise planeerimisse, koolitoidu atraktiivsemaks muutmisse, arengumaade kogukondade probleemide lahendamisse ja paljudele teistele pakilistele probleemidele lahenduste otsimisse. Samuti õpib järjest enam sotsiaalvaldkonnas ja kodanikeühendustes tegutsevaid inimesi disainmõtlemist ehk kuidas oma igapäevatöös kasutada näiteks antropoloogilisi meetodeid kasutajate vajaduste mõistmiseks, prototüüpimist lahenduste testimiseks ja arendamiseks ning muid disainerite tööriistakohvrisse kuuluvaid vahendeid.
Huvitava ja disainile omaselt väga ülevaatliku visuaalse kokkuvõtte mõttekojast tegi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku esindaja Aune Lillemets.
Töötoa käigus arutleti selle üle, mida me mõistame sotsiaalse disaini all, kas sotsiaalsel disainil on potentsiaali ka Eestis ning mida Eestis ja mujal maailmas sel alal tehtud on. Et aimu saada, milles seisneb disainprotsess, tegid osalejad lisaks arutelule kohapeal läbi ka ühe praktilise disainiprotsessi läbimängimise harjutuse.
Mõttekojas osalejatele tutvustati pikemalt kahte näidisprojekti:
- Diana Tamm tutvustas arengukoostöö organisatsiooni MTÜ Continuous Action algatatud DesignLAB Orissa projekti, mille raames said selle aasta veebruaris Indias kokku 26 osalejat Eestist, Taanist, Nepaalist ja Indiast, et õppida disainiprotsessi rakendamist sotsiaalsete väljakutsete lahendamisel. Loe lähemalt: designlab.ee
- Kärt Ojavee rääkis Eesti Kunstiakadeemia tekstiilitudengite poolt läbiviidud sotsiaalse disaini projekti Tallinna Tondi Põhikooli liitpuudega lastele loodud tunnetustoa loomiseks.
Arutelu tulemusel sõnastasid osalejad sotsiaalse disaini sel moel:
- disainiprotsessi rakendamine inimeste elu parandamiseks;
- oluline on sotsiaalse disaini puhul kaasamise põhimõte – inimesi kaasatakse arendusprotsessi igas etapis (koosloomine);
- sotsiaalne disain ei ole ainult nö asjadekeskne – sotsiaalset disaini on võimalik kasutada ka protsesside, süsteemide ja/või käitumise muutmiseks.
Mõttekojas osalenute hinnangul on oluline Eestis sotsiaalsest disaini laiema rakendamise huvides vaja tutvustada häid praktilisi näiteid – eriti Eesti näiteid – mis aitaks mõista sotsiaalse disaini olemust, tööriistu ja nende kasutusvõimalusi ning kasu, tekitades huvi nende kasutamiseks.
Töötuba viis läbi Diana Tamm. Diana töötas aastatel 2008-2012 Eesti Disainikeskuses haridusprojektide juhina ja töötab täna arengukoostöö organisatsioonis Mondo.
Viited sotsiaalse disaini projektidele ja materjalidele:
• Belgias loodi disainerite abiga eakate kasutajaprofiilid, et lihtsustada neile suunatud sotsiaalpoliitika planeerimist, vt lähemalt wereldvannestor.be
• Inglismaal kaasati disainereid kuritegevuse vähendamisse Design Out Crime programmi nime all - üks disainilahendustest, Ultimate Pint Glass
• Disainiettevõte IDEO töötas San Fransiscos välja lahendusi koolilõunate õpilastele atraktiivsemaks muutmiseks
• Unileveri ja arenguorganisatsiooni Water and Sanitation for the Urban Poor koostööprojekt Ghanas tualettide ja nende tühjendusteenuse terviklahenduse loomiseks eramajapidamistesse - IDEO aitas ellu viia kasutajauuringut, valida parima lähenemise ning luua teenusele ühtse brändistrateegia
• Sotsiaalne disain lihtsa skeemina.
Töötoa läbiviimist toetas Euroopa Komisjon Sharing Experience Europe projekti raames (SEE – 11 partneri/9 riigi koostööprojekt disainiteemade integreerimise kiirendamiseks innovatsioonipoliitikatesse ning –programmidesse; www.seeplatform.eu ).
HUUM saamislugu