Design_LAB Orissa: Eestlased Indias sotsiaalset disaini õppimas
Osalejate hulgas olid sotsiaaltöö, linnaplaneerimise, keskkonna-, haridus-, inseneeria, disaini jt valdkondade noored professionaalid ja tudengid, kes moodustasid kuus rahvusvahelist interdistsiplinaarset disainimeeskonda.
Kaheks ja pooleks nädalaks kaks eesmärki:
1. Õppida ja läbi proovida Design To Improve Life protsessi - üks võimalik lähenemine disainiprotsessile, mille fookuses on just oluliste sotsiaalsete väljakutsete lahendamine. Protsessi koos "disainikompassiga" on välja töötanud Taani disainiorganisatsioon INDEX, kes annab välja ka samanimelist maailma suurima auhinnafondiga disainiauhinda, ning on seda protsessi viimase paari aasta jooksul muuhulgas õpetanud Rootsi ja Taani kooliõpetajatele. Bhubaneswaris olid meid koolitamas kaks INDEXi meeskonnaliiget.
2. Töötada reaalsete väljakutsetega kohalikuks kogukonnas ja luua töötoa lõpuks 1:1 prototüübid lahendustest, mida kohalikud organisatsioonid või omavalitsus saaks edasi testida ja arendada.
Miks me tõime (valdavalt) mittedisainerid kokku õppima disainiprotsessi? Sest globaalsed ja kohalikud väljakutsed on liiga suured, et nende lahendamine ainult disaineritele jätta, väidab INDEX ja me oleme nõus. Sotsiaaltöötajad, õpetajad, vabakondades aktiivsed inimesed puutuvad kokku ja tegelevad sotsiaalsete probleemidega iga päev, seega on mõttekas tõsta nende võimekust probleemidele toimivaid, kestlikke, kasutajate vajadustest lähtuvaid lahendusi leida. Disainiprotsessist on õppida näiteks kiire prototüüpimise põhimõtet - niipea kui esialgne lahendusidee on olemas, nii kohe välja kasutajate peale testima. Ja alles selle kogemuse pinnalt arendada suuremaid projekte.
Mis töötoa käigus toimus?
Disainikompass jagab disainiprotsessi 4 etapiks - prepare, perceive, prototype ja produce ehk valmista ette, taju, prototüübi ja tooda.
Disainitiimide esimene töönädal möödus protsessiga tutvudes, konteksti kaardistades ja kohalikesse väljakutsetesse süvenedes. Konteksti mõttes keskendusime u 500 m raadiusele alale Satya Nagari linnaosas, mis on huvitav linnakooslus - sellesse mahub keskklassi intellektuaalide eramurajoon, Ida-India kalleimate kinnisvarahindadega äritänav ning Bhubaneswari suurima slummi Mali Sahi algusala koos "punaste laternate tänavaga". Meie baasiks oli Bakuli raamatukogu, mis asub Satya Nagari linnaosa südames.
Kaardistuse, intervjuude, välitööde ja vaatluste ning ekspertidega kohtumise tulemusena sõnastas iga disainitiim endale väljakutse, millele lahendusi otsima asus, ning lahenduse edukriteeriumid. Probleemid olid neljast valdkonnast - haridus, prügi, sanitaaria ja laste turvalisus.
Teisel nädalal keskenduti lahenduste otsimisele ja prototüüpimisele. Disainiprotsessi keskmes on kasutaja, seega käidi mudeleid pidevalt testimas ja arendamas kohalikus kogukonnas. Selle tulemusena muutusid nii mõnedki algselt sõnastatud probleemipüstitused ja lahendusideed. Töötoa lõpus toimus esitlusõhtu kohalike organisatsioonide ja omavalitsuste esindajatele, ekspertidele ning kohalikule kogukonnale. Disainitiimid tutvustasid prototüüpe ja lahenduseni jõudmise teekonda, küsisime osalejate tagasisidet ja arendusvõimalusi. 3-4 nelja prototüübi puhul oli kas omavalitusel või ühendustel konkreetne huvi prototüüpi edasi testida ja/või esimesed eksemplarid valmis toota. Disainitiimid jätkavad prototüüpide arendamist interneti vahendusel ning Design_LABi India partnerorganisatsioon Bakul Foundation hoiab kätt pulsil kohalikel kontaktidel.
Lahendused
Kõik disainilahendused on üleval projekti veebilehel designlab.ee
Meeskond DASH_LAB valis sihtrühmaks slummilapsed, kes erinevatel põhjustel koolis ei käia ei saa, seega tuleb neil leida muid võimalusi lugema õppimiseks. Lahenduseks on slummikeskkonda püstitatav hariduslik mäng, mille kaudu lapsed õpivad lugema ja kirjutama läbi piltide ja lugude jutustamise. Konstruktsioon ja kasutatavad materjalid on piisavalt lihtsad ja kättesaadavad, et juhendaja abiga saavad lapsed ka ise lugemispüramiide luua. Kohalikult slummilastega tegeleval MTÜl on huvi prototüübi testimiseks laste eneseabigruppides erinevates Bhubaneswari slummides.
Meeskond Lime5 tegeles koolide napi infrastruktuuri teemaga ning otsis lahendusi, kuidas õpilasi kaasates luua taaskasutusmaterjalidest odavaid ja praktilisi lahendusi koolikeskkonda. Tulemuseks on creaTable, multifunktsionaalne papist koolilaud, mida saab kasutada nii koolitükkide tegemiseks kui mänguvahendina. Kohalikul filantroobil on huvi 100 laua tootmiseks, et neid pikema aja vältel koolikeskkonnas testida.
Tiim My School Is My Temple käsitles laste hügieenikäitumise teemat ning lõi plastikpudelist valmistatud kätepesunõu, mis võimaldab 5-8 lapsel 1 liitri veega käed puhtaks pesta.
Meeskond The Mad Hatters tegeles laste mängualade turvalisuse teemaga ning lõi bambusest, plastikpudelitest ja värvilistest lintidest eraldusmärgi PLAY MILL, mis suunab liiklust aeglustama ja juhib märkama teel mängivaid lapsi. PLAY MILL on lihtsalt kokku pandav, materjalide olemasolul saab sellega hakkama iga laps.
Meeskond Holy Cow tegeles tänavaprügi teemaga ning lõi prügikonteineri, mis võimaldab söödavaid biojäätmeid eraldi koguda ning lehmadel neile ligi pääseda. Samuti on eraldi konteiner taaskasutatavatele materjalidele, mis annab teenimisvõimaluse slummielanikele.
Disainitiim The Jams tegeles samuti prügiteemaga ning ummistuvate kanalisatsioonikraavidega, kuid valis konkreetseks sihtrühmaks tänavakaubitsejad, kelle lettide juurde loodi atraktiivsed ja lihtsalt tühjendatavad prügikastid, mis on tõstetud maapinnast kõrgemale.
Design_LABi projekt jätkub kuni septembrini 2014, lisaks Indias valminud lahendustele jätkavad osalejad disainiprotsessi õppimist ja rakendamist jätkuprojektide peal oma kodukogukondades.
Design_LAB Orissa projekti algatas MTÜ Continuous Action Eestist, projekti partneriteks on INDEX: Design To Improve Life Taanist, Bakul Foundation Indiast ja CHILDREN-Nepal Nepaalist. Meeskonnaliikmetena Eestist lõid kaasa Elen Brandmeister, Kristel Laur, Diana Tamm ja Toomas Järvet, Eesti osalejad disainitiimides olid Heidi Paabort, Piret Jeedas, Madle Lippus, Karin Kilk, Mihkel Güsson, Martin Sookael ja Sander Hiire.
Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjon Euroopa Noored programmist ning Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Diana Tamm
Design_LAB Orissa projektijuht, MTÜ Continuous Action
Jane Oblika arvamuslugu "Auklik teekond rongile"