Ruth-Helene Melioranski uute disainierialade avamisest: Eesti disainiharidus vajas ümbermõtestamist, sest ajad on muutunud ja nii ka väljakutsed
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski avab intervjuus uute magistriõppekavade, ringdisaini, sotsiaalse disaini ja taidestuudiumi, tausta ning põhjuseid, miks need erialad just nüüd ellu kutsuti.
Ruth-Helene Melioranski (Allikas: EKA)
EKA avab sel aastal kolm uut magistriõppekava – ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium. Miks otsustasite need õppekavad avada ja miks just nüüd?
Oleme oma magistriõppekavades juba mõnda aega uuendusi kavandanud, sest maailm muutub päris kiiresti ning seda ka disainivaldkonnas. Varem kattis üks magistriõppekava ehk disain ja rakenduskunst kõiki disaini- ja tarbekunsti erialasid, mille alla kuulusid tekstiil, mood, nahk, keraamika, klaas ning sepis ja ehe, ning sellel õppekaval tervikuna oli aastatega oma identiteet hägusaks muutunud. Koos olid nii disaini ja tarbekunsti erialad, nende teemad küll paljuski kattuvad, kuid samas lähenetakse nendel erialadel küsimustele väga erinevalt. Sel põhjusel otsustasime selgemalt eristada disaini uued õppekavad tarbekunstist välja kasvanud taidestuudiumist, kus saab keskenduda rohkem autoripositsioonile ja meisterlikkusele materjalis.
Sellisel kujul, kuidas tootedisaini on aastakümneid õpetatud, tänases muutunud maailmas ilmselgelt enam teha ei saa. Sellel on palju põhjuseid – üheks suureks mõjutajaks on muidugi tehnoloogia areng, kuid veelgi jõulisemalt tuleb kliimakriisiga kohandumine läbivalt disainiharidusse tuua. Tööstusdisaini haridust mõjutab laiemalt ka asjaolu, et kogu tööstus paarkümmend aastat tagasi ida poole ära koliti. Klassikalist tootedisaini oli niikuinii Eestisse vähe alles jäänud ja täna me ei soovigi, et see senisel lineaarsel kujul enam jätkaks.
Tootedisaini kontekstis on väga oluline ka vajadus tootmist ja toodete kasutamist muuta – siia alla käivad materjalide kasutus ja nende taaskasutus jpm. Peame aitama kogu majandust, toote elutsüklit, sealhulgas toote kasutuse jalajälge, süsteemselt ringsemaks kujundada. Disainil on siin teadagi väga suur roll mängida. Mitmed uuringud on tõestanud, et disainimise faasis tehtud otsused mõjutavad 80 protsendi ulatuses toote edasist ökoloogilist jalajälge.
Ringdisain on väga lai ja kompleksne valdkond. Ühelt pool saame aru, et see on oluline teema ja me peame nii mõtlema, aga selle ala eksperte on Eestis siiski üsna vähe ning meie eesmärk on läbi uute ekspertide luua kohalikku uut teadmist ja praktikat. Keegi ju veel lõpuni ei tea, kuidas ringne süsteem päriselt käivitub ning põnevaid võimalusi selle arendamisel on ees veel väga palju. Need ongi lühidalt peamised põhjused, miks oli viimane aeg disainiõpet muuta ja nimetatud erialad ellu kutsuda.
Kuidas uute erialade käivitamine käib, eriti kui eksperte on vähe? Kes on need õppejõud, kes tudengeid õpetama hakkavad?
Õnneks eksperte on, aga jah, neid on siiski vähe. Me ei hakka ühegagi nendest teemadest alles nüüd tegelema, vaid neil kõigil on EKAs oma aastatepikkune kogemuste ja teadmiste pagas. Samas, toome nüüd ringdisaini ja sotsiaalse disaini terviklike õppekavadena kokku ja huvilistel on võimalik spetsialiseeruda ning saada palju süvendatumat teadmist.
Lisaks kohalikele õppejõududele on meil kaasatud mitmeid välismaiseid eksperte ja osadega peame veel täiendavaid läbirääkimisi. EKAs käib tänu Erasmuse programmile väga palju rahvusvahelisi eksperte oma kogemusi jagamas ehk siinne õpe on kindlasti maailmagi mõistes väga kõrgel tasemel. Toimetame agaralt mitmes rahvusvahelises võrgustikus, näiteks sotsiaalse disaini võrgustikus, kust on meil juba käinud ja kokkuleppeid edaspidiseks sõlminud Jonathan Ventura, Bori Feher, Bianca Herlo, Ariel Guersenzvaig jpt. Ariel on disainieetika ekspert, keda oleme ka varem oma õppetöösse kaasanud, ta on käinud meil eetika vaatenurgast jätkusuutlikkuse teemadel loenguid lugemas. Disaini puhul on eetikal ülisuur roll – ükskõik, kas räägime ringdisainist või sotsiaalsest disainist. Eetikaküsimus ongi nende õppekavade ühisosa.
Kui meiega liitub mõni välisekspert, kes sobib mitmele õppekavale, siis annab ta workshop’e mõlemale õpperühmale. Samas oleme me hästi võrgustunud Erasmuse programmidega. EKA kasutab Erasmuse programmi Eesti ülikoolidest kõige rohkem ja nii avaneb ka nimetatud uutel erialadel õppima hakkavatel tudengitel võimalus Euroopa Liidu teistesse ülikoolidesse semestriks või aastaks õppima minna.
Rääkige palun nendest erialadest veidi lähemalt.
Nii ringdisaini, sotsiaalse disaini kui taidestuudiumi õppekavad on sarnase struktuuriga üles ehitatud – programm koosneb neljast semestrist ja kokku kestab magistriõpe kaks aastat. Viimane semester keskendub magistritööle, põhiõpe toimub kolmel esimesel semestril. Õppe keskmes on igal semestril praktiline disaini stuudio ja selle kõrval on seda toetamas erialane võtmediskussioonide kursus. Erialaainetele lisanduvad ka ülekoolilised üldained ja teaduskonnaülesed valikained, millest enamus on teoreetilised – näiteks disainiantropoloogia, psühholoogia (sh disain ja vaimne tervis) ja muud metoodikaained.
Meie eripäraks on see, et õppekava sisaldab mitmeid aineid, mis ei ole otseselt disainialased, kuid tegeleb teiste valdkondade ja disaini kokkupuutepunktidega. Disain on väga eluline, sotsiaalne ja interdistsiplinaarne valdkond, nii et seda ei saa väga eraldisseisvalt käsitleda. Disain on oma olemuselt väga palju laienenud just kõrvalvaldkondade kaudu.
Seda, et disain on oma olemuselt alati sotsiaalne, aga väga sageli ei teadvustata. Muidugi on olemas ka sellist disaini, mis on n-ö eksklusiivne ja välistab kasutamist, kuid seda on raske tänapäeval väärtustada. Üldiselt on disain väga eluline ja tegeleb laiemalt ühiskondliku heaolu tõstmisega kriitiliselt maailma toimimist analüüsides ja sellesse sekkudes. Siin räägime näiteks ligipääsetavusest ja kaasamisest ühiskonnaellu. Ühed on nähtavad barjäärid – näiteks kui trepil pole kaldteed ja ratastooliga inimene ei saa trepist üles – aga on palju ka nähtamatuid barjääre, alates diskrimineerimisest, laiemalt suhtumisküsimustest kuni puudulike digitehnoloogiate kasutamisvõimalusteni. Neid probleeme on vähemalt osaliselt võimalik disainiga lahendada.
Kui aga rääkida erialadest veelgi lähemalt, siis ringdisaini eesmärk on radikaalselt ja strateegiliselt disainida ringset tulevikku ja läbi selle luua positiivset mõju ning lisaväärtust tootvas majanduses. See keskendub eeskätt füüsilise, esemelise maailma võimaluste muutmisele – ehk on meie nägemuses uus elamis- ja toimimisviis, mida me kõik koos alles peame disainima.
Sotsiaalne disain on kaasav, osaluspõhine, tulemuste osas avatud ning disaini ühiskondlikust mõjust teadlik disainipraktika, mis rajaneb koostööle aktivistide ja teiste huvirühmadega, samal ajal määratledes, mida kujutab enesest sotsiaalse disaineri roll.
Taidestuudiumi aluseks on materjalikeskne loometöö ja mõtlemine. Kõrvuti käsitletakse käelisele tööle omaseid viise loovuurimuslike metodoloogiate ja nüüdisaegsete materiaalse kultuuri teooriatega. Õppeprotsess toetab kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, käelise tegevuse ümbermõtestamist, narratiivide loomist, spekulatiivsust, individuaalsete taidepraktikate väljatöötamist ning autoripositsiooni kujundamist.
Erialad eristuvad teineteisest veel selle poolest, et kui ringdisain on väga ettevõtlus- ja tööstuskeskne, et aidata tööstustel ringset mudelit rakendada, siis sotsiaalses disainis võib tulemus seisneda samuti materjalis, kuid seal ei ole põhiküsimus selles, kuidas seda toota, vaid peamine fookus seisneb töös kogukondadega, näiteks kuidas neid teenuste, suhete ja identiteetide arendamisel toetada. Teine suur fookus on kindlasti avalik sektor ehk kuidas riik toimib, kuidas see võiks paremini toimida, hõlmates muu hulgas teenuste parendamist ning disainimist.
Kellele need erialad on suunatud ja milline on väljund?
Oleme varasemaga võrreldes magistriõppesse astumise hästi vabaks teinud. Sisuliselt võivad õppima tulla kõik inimesed, kellel on olemas motiveeritus õppida ja omandatud eriala ka elus rakendada. See ei ole oluline, milline bakalaureuse eriala on kandidaadil omandatud, küll aga on sisseastumisel vajalik portfoolio. See ei tähenda ilmtingimata disaineri portfooliot, eriti kui sisseastuja ei ole varem disainiga tegelenud, aga sinna võib panna oma bakalaureusetöö või tööl tehtud erialaga haakuvad projektid. Lisaks portfooliole on vaja lisada motivatsioonikiri ning sisseastumisel toimub ka vestlus. Taidestuudiumi astujatel on SAISi keskkonnas vajalik täita üks etteantud ülesanne.
Meile on oluline, et kursusel oleks erineva taustaga inimesi – see annab kursusele palju juurde, sealhulgas erinevaid tugevusi ja mitmekesiseid teadmisi. Hästi oluline on üksteiselt ja üksteise vahendusel õppimine. Nii sotsiaalses kui ringdisainis tuleb palju rühmaülesandeid, mille praktiline pool kätkeb koostööd ning seal tulevad erinevad teadmised ja oskused kindlasti kasuks.
Väljunditest rääkides, siis taidestuudiumi puhul ootame, et sealt kasvaksid välja uued taidurid, kellel on hästi tugev materjalide ja materjalitehnoloogiate tundmine, mille peale nad oma loomingut ehitavad.
Ringisainis on üks väljund töötamine tööstuses. Praegu otsivad ettevõtted väga aktiivselt ringdisaini konsultante ja eksperte ning nende järele on nõudlus väga suur. Teine suund on oma brände arendavad disainerid, kes tegelevad väiketootmisega ning üheks väljundiks on neid nõustada jätkusuutliku brändi loomisel või oma kestliku brändi arendamisel.
Sotsiaalse disaini perspektiivid võivad samuti olla konsultandi või eksperdi positsioonid ja seda nii kohalike omavalituste juures kui ka riigisektoris, kus saab olla kas teenusedisainer või spetsialistina abiks kogukondade kaasamisel, andes näiteks kogukonnaaktivistidele juhiseid, kuidas disainivahenditega oma agendat ellu viia. Ka disainibürood vajavad väga palju selle eriala eksperte.
Märgin siinkohal ära, et kui ringdisaini ja sotsiaalse disaini erialade õpe toimub vaid eesti keeles, siis taidestuudiumi õppes on ka rahvusvaheline ehk ingliskeelne õppegrupp. Kohti erialadele on ringdisainis kümme, sotsiaalses disainis kaheksa ja taidestuudiumi eestikeelses õppes kuus. Neli rahvusvahelist kohta on meil juba täidetud, sest selle konkurss toimus talvel.
Millised on Eesti disainihariduse tugevused võrreldes muu maailmaga?
Meie eripära ja suuresti ka eelis on see, et me oleme suhteliselt väikesed. Meil on õppegrupid väga väikesed, mis soodustavad palju individuaalsemat lähenemist igale tudengile, palju personaalsemat kontakti õppejõududega ja süvitsiminekut. Kuni kümme tudengit klassis on mujal ikka väga harv nähtus. Teistpidi ei võimalda me väiksus teha laiema valikuga kursuseid või programme. Pidime ka nüüd disainierialasid uuendades väga hoolikalt valima, sest mõtteid, mida võiks teha, oli palju rohkem.
Proovisime eri suundi niimoodi komplekteerida, et ühelt poolt oleksid need võimalikult erinevad, aga teisalt kataksid kogu valdkonna teemad ära.
Nii ringdisaini kui ka sotsiaalse disaini erialasid avatakse ka teistes Euroopa ülikoolides järjest rohkem, aga mitte massiliselt. Samas, neid erialasid nimetatakse enamjaolt pisut erinevalt ja ka sisu on erinevate fookustega. Julgen kindlalt väita, et EKA disainihariduse tase on väga kõrge ja seda näitab ka välistudengite sooviavalduste hulk, mis meieni Erasmuse ja tasemeõppe konkursi kaudu jõudnud on.
Intervjueeris: Laura Reiter
Kokkuvõte ESG ja Euroopa Liidu kestlikkuse regulatsioonide infoseminarist