Kuu disainer – Stella Soomlais

Stella Soomlais on üks haruldane noor Eesti disainer, kes veab omanimelist brändi Stella Soomlais Design, teeb koostööd erinevate disainerite ja loovate inimestega nii Eestist, Suurbritanniast kui ka mujalt, õpetab Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tulevasi disainereid, on pälvinud mitmeid auhindu nii Eestist kui väljastpoolt ning kõigele lisaks valmis temast hiljuti ka minidokumentaalfilm "Kuniks kõik on seda väärt." Stella ise ütleb, et “Disainides meeldib mulle anda kotile ajatu väärtus ning emotsionaalne tähendus, panna see lugu jutustama.” ☞ Mis sul hetkel teoksil on?  Lõpetasin selleks semestriks just Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis juhendamise, nüüd saan täisgaasil teha oma reisikottide jm aksessuaaride eritellimusi. Suure aja võtab ka Toomas Thetloffiga koostöös arendatav bränd Rüü, millega just turule tulime ning mille raames pakume disainilahendusi rahakottide, (tahvel)arvutite ja portfellide vallas. Kõrvalt püüan arendada veel ka Nick Rawcliffe’ga Rawstudiost (UK) lauamängude kollektsiooni. Malelaud on tänaseks edukalt väiketootmises, järgmine samm on tuua turule trips-traps-trull ja backgammon. Endanimelise kaubamärgi olen nüüd valmis viima uuele tasemele, mis toob kaasa olulise laienemise nii inimeste arvu kui tooteportfelli osas. Töötan hetkel uue visuaalse identiteedi kallal ja valmistan ette väikeseeria tootmist, seega tegevust jätkub – marupõnev aeg on!  ☞ Millised on sinu lemmikud viis disainieset? Ja miks? Teen omavolilise täienduse ja küsin endalt, millised on viis minu lemmikut Eesti kaasaegset disainieset. Minu igapäevane lemmiktarbeese on Karli prillid – need on mõnusad kerged, naha vastu soojad ja oma looga, kuna on tehtud spetsiaalselt mulle. Ei möödu ühtki nädalat, kui keegi ei teeks nende suunas komplimenti. Samuti sobib Reet Ausi noolesärk igasse konteksti, olgu selleks siis teatrisse minek, avalik esinemine või igapäevane töötegemine. Tunnen end mõnusalt, sõltumata ajast ja keskkonnast. Ja noolesärgiga on huvitav lugu see, et kui kellegi teisel on see samal ajal seljas, siis ei teki mul halba tunnet, et kuidas meil sama särk on, vaid pigem just kokkuhoidev efekt, et näe, ka sina oled samasuguse teadliku valiku teinud. Tekib selline vastastikune noogutamise moment. Minu viimase aja lemmikkink on Andres Labi lipspõll, kus on mõnusalt kombineeritud huumor ja praktilisus. Minu asjade soovinimekirjas on Oot-Oot poiste Cosmo diivan. Kui kõik ajaksid oma teemat sellise innukuse, pühenduvuse ja armastusega, siis ei oleks meil ümberringi nii palju mõttetuid asju, vaid tooted, mis on läbimõeldud ja millel on oma lugu. Elu on mul palju lihtsamaks teinud Voog kodulehe ehitamise teenus. Mul on igapäevaselt väikese firmana asjatades nii palju eriilmelisi probleeme, millele pean lahenduse leidma, seega Voo abil on mul üks mure vähem – nende veebiteenus on lihtne ja mugav kasutada, kõik kodulehega seonduvad toimingud võtavad minimaalselt aega ja energiat ning on samas kliendile ilusad ja käepärased kasutada. Nimekiri jätkub, häid Eesti disainiasju ja–teenuseid on palju… ☞ Millise probleemi võiks disaini abil maailmas lahendada? Ma ei tea probleemi, kus disaineri mõtlemine lahenduse leidmisele kaasa ei aitaks, kuid ma ei usu, et disainer üksi midagi ära suudab teha. ☞ Millise Eesti või maailma firmaga sooviksid koostööd teha? Mul ei ole kindlat firmat ei Eestis ega välismaal, kellega koostöö oleks mul eraldi eesmärk. Seni on koostööd minuni jõudnud väga orgaaniliselt ja tagasi vaadates täpselt õigel ajahetkel. Need on olnud väga inspireerivad ja seda just ettevõtmiste vedajate näol, kes on ägedad inimesed ja kellega koostööd tehes on tekkinud mõtted ja lahendused, millele üksi tegutsedes ei oleks tulnud. Mulle meeldib teha koostööd inimeste tasandil, igasugune bürokraatia tapab loovuse, seega loodan vaid, et taolisi fanatte satub minu teele ette ka tulevikus, nii Eestist kui välismaalt, ning et ma olen nendeks valmis ja oskan olulisi võimalusi ära tunda. ☞ Kas Eestist võiks saad disainimaa? Eesti juba on disainimaa, kuid veel arenev disainimaa. See, kas meist saab Disainimaa suure tähega, on meie endi kätes. Potentsiaali on, kuid vaid sellest ju kahjuks alati ei piisa. Mina paadunud optimistina loomulikult usun, et kõik on võimalik.