Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand lahkus septembri alguses ametist.
Eesti Disainikeskus MTÜ juhatuse esimees Tiia Vihand lahkus juhatuse esimehe ametikohalt 04 septembril 2025, kui lõppes tema kolmas ametiaeg. Tiia Vihand, kes on Eesti Disainikeskuses töötanud kokku 8 aastat, soovib võtta ette uued professionaalsed väljakutsed. Keskust hakkab ajutiselt juhtima Aive Karing kes on Tiia meeskonnas töötanud 7 aastat.
/
Ma usun, et disain on Eesti tuleviku võti. Ma ei väida siinkohal, et disain on ainus ja et see suudab kõike lahendada, aga disain annab meile võime mõelda loovalt, terviklikult, probleeme lahendada, nähes inimesi ja meie elukeskkonda ning seades nende vajadused keskmesse.
Kuigi meil on väga paljud asjad juba väga hästi, siis probleeme meil jätkub. Meie naabruses on käimas sõda, mis meid kõiki ühel või teisel moel väga valusalt mõjutab, meie majandusel ei lähe hetkel hästi, meie rahvaarv kahaneb ja rahvastik vananeb, meie planeet vajab väga rohkem tähelepanu ja hoidmist, et seda jaguks ka järeltulevatele põlvedele.
Üks võimalus nende probleemide lahendamiseks peitub ettevõtete jätkusuutlikkuses, investeeringutes innovatsiooni ning ettevõtete suutlikkuses arendada atraktiivseid ja ressursiteadlikke tooteid ning teenuseid, ning siin võiks ja saab abiks olla disain.
Kahjuks tuleb ikka ja jälle tõdeda, et Eestis piirdub arusaamine disainist liiga sageli veel füüsilise disaini (eelkõige mööbli, moe ja ehetega) ning esteetikaga. Samas alates 50. aastatest on disainivaldkond üle kogu maailma, sh Eestis, märkimisväärselt arenenud. Tänapäeval ei puuduta disain ainult tooteid, vaid ka teenuseid ja protsesse. Disainil on oluline roll teenuste, nii füüsiliste kui digitaalsete arendamisel. Disain on samavõrd seotud sellega, kuidas luua muutusi süsteemides, kui toodete kujundamisega. Peame disainist rääkides nägema ja õpetama vaatama kaugemale, edendama disaini kasutamist nii äri- kui ka avalikus sektoris. Vähene disaini mõistmine väljaspool disainisektorit ennast piirab disaini võimaluste kasutamist ning teeb lihtsaks kulude kokkuhoiu vajaduse puhul ühe esimese asjana disainist loobumise. Disainivaldkonnal endal on siin veel suur töö ära teha. Disainikeskuses tegime disainist arusaadavuse parandamiseks 2025.a. valmis uue kommunikatsioonistrateegia ja ka koduleht on uuenemas. Uus koduleht muudab ka disaini info leidmise märgatavalt lihtsamaks.
Meil Eestis on palju häid, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi disainereid ja tugevaid disainiettevõtteid, vaadakem või viimaste aastate saaki erinevatelt rahvusvahelistelt konkurssidelt. Veel on, kuigi viimasel ajal on valusalt raske. Head disainerit iseloomustab lisaks professionaalsusele erinevate disainitööriistade kasutamisel veel kasutajakesksus, hoolivus, kvaliteet, hea ajakasutus ning eetika. Üha rohkem on oluline ka oskus raamida ja esitleda oma tööd viisil, mis kõnetab arusaadavamalt potentsiaalseid disaini tellijaid, ettevõtete juhte ja teisi otsustajaid, toetab ettevõtte strateegilisi eesmärke, seostab disainitulemused ettevõtja jaoks arusaadava ja mõõdetava mõjuga: parem kliendikogemus (arusaadavus ja mugavus kasutajatele), suurem tulu või tõhusam tegevus.
Kohalikku elu peaks korraldama kohalikud inimesed, öeldakse ikka ja jälle, eriti praegu valimiste valguses. Kohalike inimeste, ühenduste ja ettevõtete ideid ja arenguvajadusi võiks, peaks ja ka saab toetada disaini abil. Disainikeskus koos mitmete juhtivate disainiettevõtetega on hetkel katsetamas disaini ja ringmajanduse arengukiirendit Ida-Virumaal, mis on just loodud ideede toetamiseks, mis aitavad kaasa kohaliku elu, ettevõtluse ja kogukondade arengule. See on midagi, mis võiks kasvada ka teistesse linnadesse ja maakondadesse.
Suurepäraseks võimaluseks disaini potentsiaali kasutamiseks kohalikes arengutes oleks ka koostöö mõne kohaliku omavalitsuse, Eesti Disainikeskuse ja disainerite vahel, näiteks kohaliku infrastruktuuri ja teenuste arendamisel, pidades silmas ressursitõhusust ja ringmajanduse põhimõtteid. Oleme Eestis viimastel aastatel pannud palju rõhku sellele, et anda meie disaineritele võimalused end arendada, sh ringmajanduse ja ringdisaini alal.
Murekohti on veel palju. Eetika ja loomevargus. Disaineri eetika, kas see on midagi milles kokku leppida ja kas sellest peaks rääkima rohkem? Hanked - ikka veel on hangetel tingimused, mis ei väärtusta disaini või toetavad võõra disaini järeletegemist odavamalt. Professionaalsus. Kui kõik disainivad, keda usaldada oma toodet või teenust disainima? Kui ettevõtja on ühe korra saanud halva kvaliteediga disainiteenust, siis järgmist disaini kasutust ei pruugi enam tulla. Kuidas kaitsta valdkonna mainet isehakanud, korralike professionaalsete oskusteta disainerite eest? Siin saaks abiks olla kutsestandardid, mis 2024.a. kinnitati ja kompetentside kirjeldused, mis aitavad erinevaid disaini liike paremini mõista. Järelkasv, selle vähesus. Miks on nii, et Eestis koolitatakse palju erinevaid disainereid, aga tööturul ei ole neid näha. Milline on Eesti tööstusdisaini tulevik? Kuidas tagada AI ajastul noore disaineri areng? Ka valdkonna enda sisene koostöö ja kommunikatsiooni vähesus teeb muret. See on küll viimastel aastatel paranenud, aga arenguruumi on veel küllaga. Et paremini valdkonna eest seista, mitte üksteise tegemisi dubleerida, vaid täiendada, jagada üksteisega paremini oma tegemisi, et ei juhtuks nii, et palju häid disainisündmusi toimub kõik ühel ja samal päeval, see kõik vajab paremat koostööd ja rohkem omavahelist info vahetust ja kommunikatsiooni.
4.september oli minu viimane tööpäev Eesti Disainikeskuse juhatuse liikmena, kokku sai neid aastaid 8. Need 8 aastat on olnud väga värvikad, see on olnud üks põnev, innustav, hariv, hullumeelne, äge teekond. Mul on olnud võimalus töötada erinevate väga heade Eesti disaineritega, katsetada erinevaid projekte, vedada Eesti disainivaldkonna arengukava koostamist ja osaleda selle elluviimisel. Eesti Disainikeskuse meeskonna ja suurepärase korraldustiimiga saime korraldada 2022.a. Eestis Euroopa Disainiauhinnad, sellega kaasneva disainifestivali ja rahvusvahelise disainikonverentsi Beyond Design. Tõime maale (loe disainivaldkonda) erinevaid uusi teadmisi, sh ringdisaini, millel on täna väga oluline koht ja tulevikeseire ja rahvusvahelisi tippeksperte. Kas keegi veel mäletab, et esimene ringdisaini auditi metoodika valmis Eesti Disainikeskuse tellimusel? Tehtud on saanud päris palju. Kõike, mis plaanis oli, kahjuks valmis ei jõudnud ja selle lõpetavad teised.
Hetkel võtab EDK juhtimise üle Aive Karing EDK meeskonnast. Mina ei lahku veel kohe päriselt, jään mõneks kuuks ühte jalga pidi nõunikuna EDK-ga seotuks.
Aitäh ja jaksu, Eesti Disainikeskuse meeskond, inimesed, kellega läheksin iga kell luurele mistahes ilmaga!
Suur aitäh teile kõigile, kellega oleme ühel või teisel viisil koos töötanud! Loodan, et meie teed veel lõikuvad!
Foto: Tiia Vihand, Euroopa Disainiauhinnad 2022
Beyond Circular Design: Süsteemsed oskused tuleviku disaineritele