Köögikaalud

Need kaks mõõtmiskannu pole ainult vedeliku mahu, vaid ka massi mõõtmiseks.

Toiduaineid, nagu näiteks võid, pähkleid, pastat ja maitsetaimi saab kaaluda asetades need sisemisse ehk väiksemasse nelinurksesse anumasse ja lisades umbes 1/3 ulatuses vett suuremasse kannu. Lihtsa vee väljasurve füüsikaseaduse tulemusel tõusebki vesi kahe anuma vahel seda kõrgemale, mida raskemaks sisemine anum muutub. Lugedes veetaset sisemisel anumal olevatel numbritel, saab teada kui palju toiduained kaaluvad.



Probleem:
  
Hakkasin lähemalt uurima mõõtekanne ja märkasin, et paljudele mõõtekannudele, mis on vedeliku mõõtmiseks on lisaks märgitud suhkru ja jahu mass. See meenutas mulle füüsika tunnis õpitut vee väljasurve seadust ning viis mind kontseptsioonini kombineerida nii mõõtekann kui köögikaalud ja kujundada kaks anumat, mis üksteise sisse mahuvad ja millega saaks mõõta nii massi kui ka vedeliku mahtu. Põhiline probleem oli sisemise kannu kujundamisel, sest see pidi mahtuma välimisse anumasse nii, et see seal ümber ei vajuks ja et oleks piisavalt ruumi vee tõusmiseks, et mõõta kuni kilo aineid.




Lahendus või meetod:

Üks lahendus oli kujundada nelinurkne sisemine anum - välimisse kannu asetades tekkis neli kontakti punkti välimise kannuga ja püsib seeläbi välimises kannus püsti asendis. Samuti on sisemise anuma nurgast ained väga mugav välja valada. Sisemine nelinurkne anum koosneb kahest lahtrist (üks lahter mõlemal pool): väiksem on ideaalne väiksemate koguste kaalumiseks, suurem aga sobilik raskematele kogustele.






Tulemus: 

Tavalist köögikaalu pole enam vaja, kuna need kaks kannu, mis töötavad kaaluna, on vajalikud ka igapäevases kokkamises.




Disainibüroo: Horisontaal
omaalgatatud projekt
2012
www.horisontaal.ee

Horisontaal, Tootedisain