E-politsei edu on taganud arendusmeeskonna disainmõtlemine

Viimased 12 aastat on patrullpolitseinike töökas kaaslane olnud m-Kairi, mis käesoleva aastaga saadetakse väljateenitud puhkusele. Kaasaegse tehnika ja infosüsteemide valguses on tegemist kohmaka seadmega, mille väikesel ekraanil kuvatav infosüsteem pakub politseinikule küll suures koguses infot, kuid puudub kiire ülevaade olulisimast, süsteem on tehniliselt aegunud ja aeglane, ei võimalda lisafunktsionaalsusi ning on kasutatav vaid patrullautos. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus koostöös Politsei ja piirivalveametiga töötas välja uue e-politsei lahenduse, mis oma lihtsa ja puhta disainikeele ning funktsionaalse ja intuitiivse kasutajaliidesega muudab politseipatrullide elu märksa mugavamaks.

Kui me kujutame ette patrullpolitseiniku tööd, siis on lihtne mõista, mis nõuded töövahendile seatakse – kiirus, töökindlus, mobiilsus, kasutusmugavus, intuitiivsus. Just nendele tingimustele vastab vähem kui aastaga loodud uus lahendus e-politsei, millega aasta lõpuks varustatakse ligikaudu 200 politsei- ja piirivalve reageerivat üksust. E-politsei koosneb riistvarast, mis on spetsiaalne ilmastiku- ja põrutuskindel tahvel ning just politseinike vajadustest lähtuvalt loodud tarkvara. E-politsei seadmes ei ole mingit andmebaasi ega infot, küll aga saab politseinik pärida infot turvalise andmevahetuse kanali X-tee abil, ka teiste riikide andmebaasidest.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) e-politsei tooteomanik Annika Sepp tõdeb, et peamine keerukus patrullpolitsei infosüsteemi loomisel oli politseiniku töö asukoht. Et patrullpolitseinikud töötavad sõna otseses mõttes tänaval ja kasutavad mobiilset töökohta nii jalgsi patrullides, kui ka patrullsõiduki liikumise ja seismise ajal, esitas see arendusmeeskonnale rea disainialaseid väljakutseid.

E-politsei meeskonna analüütik Liina Lakur ütleb, et arendustiimi soov oli politseinikele luua väga lihtne ja puhta disainikeelega lahendus. Kuna kõige enam kasutab politseinik e-politsei infosüsteemi päringute tegemiseks, saabki ta täna näiteks juhtimisõiguse kohta andmebaasist infot küsides vastuseks juhiloa või isikut tõendava dokumendi andmetega kujutise. Passi puhul on võimalik lihtsa ekraaniviipega näha lisaks dokumendi esikaanele ka selle sisu. Sama kehtib auto registreerimistunnistuse kohta, viipad dokumendi peal ning dokument vahetab külge just nagu reaalses elus.

Kuigi e-politsei lahenduse pidev testimine on suur osa igapäevatööst, siis Annika ja Liina on võtnud ette ka pikemaid autosõite, just selleks, et testida lahendust liikuvas masinas. „Oleme vahel nagu testimistandem,“ naerab Annika ja Liina täiendab, et laua taga istudes ei suuda nad kõiki tekkivaid murekohti ette näha. „Need võivad tunduda pisiasjad aga näiteks kaardirakenduse puhul panime kaardi peal seisma nii-öelda auto liikumise täpi ja kaart keerab selle all ise. Tõepoolest, väikesed asjad aga kui pead kehva infosüsteemi kasutama päevast päeva, siis mõjutab see lõpuks politseiniku tööd,“ leiab Annika.

Tänaseks on e-politsei tiim jõudnud nii kaugele, et vana infosüsteemi funktsionaalsus on uude täies mahus üle viidud, kuid ka tehtud töö vajab pidevat üle vaatamist ja täiendamist. Paljukasutatud sõnast innovatsioon rääkides leiab Liina, et e-politsei kui idee ja eelmine lahendus olid juba varemgi olemas ja selles osas pole uudse lahendusega tegemist. „Kuid meie vaates on innovatsioon hoopis keerulise ja ajale jalgu jäänud lahenduse uutmoodi loomine. Seega innovatsioon on ka see, kui suudad keerulised asjad lihtsaks teha,“ usub Liina. Ja lihtne uus e-politsei infosüsteem on, kogu lahendus on intuitiivselt kasutatav, sel pole kasutusjuhendit ega tehta koolitusi.

Kogu arendustiimi veab tugev omanikutunne, sest halba lahendust ei sooviks nad isegi kasutada. Liina arvates ei saa nad kliendilt küsida, millist lahendust nad sooviksid vaid tiimi roll on eelkõige leida koos kliendiga üles tema mured ja pakkuda nendele parimat võimalikku lahendust. “Otsime kogu aeg uusi lahendusi”, selgitab Liina Lakur. E-politsei lahenduses on ka tagasiside andmise võimalus otse arendustiimile. Kasutajatelt saadud tagasisidet hindab meeskond väga kõrgelt ja viib pidevalt vajalikud muudatused infosüsteemi sisse.

E-politsei väljatöötamist toetab SMITis kasutusele võetud agiilne ehk kiire ja paindlik arendusmetoodika. Kui tiim alustas uue lahenduse loomist pea aasta eest, siis juba kuu aega pärast starti said kasutajad esimesi tulemusi katsetada. Täna töötab tiim kahenädalaste sprintidega, kus iga sprindi lõpus tutvustatakse kasutajale tulemust. E-politsei ei ole lõplikult valmis ega saa ka, sest lahendus on pidevas arengus ja täiendusi on tulemas lisaks tarkvarale ka riistvaralises lahenduses.

E-politsei projekti rahastab Euroopa Liit Sisejulgeolekufondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.


Vana m-Kairi

Uus E-politsei lahendus
avalik sektor, Teenusedisain, UX-UI